Lõppenud suvi sai keskmisest märksa sajusem
Augustiga sai läbi viimane meteoroloogiline suvekuu. Keskkonnaagentuuril on valminud ülevaade Eesti meteoroloogilisest suvest, milles heidetakse pilk juuni, juuli ja augusti ilmanäitajatele.
Agentuur teatab, et 2026. aasta suvi oli normiga võrreldes veidi soojem, sajusem ja päikesevaesem. Klimaatiline suvi algas Eestis 30. mail ehk enam-vähem samal ajal nii paljuaastase keskmise kui mullusega. Klimaatiliseks suveks loetakse perioodi, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületab püsivalt +13 °C.
Suve keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 16,8 °C (norm 16,4 °C). Kõige soojem oli 29. juunil Valgas – 29,7 °C. Sama kõrgele tõusis temperatuurinäit veel kaks korda ka juulis – Narvas 11. juulil ja Viljandis 31. juulil.
Minimaalne õhutemperatuur mõõdeti Kuusikul 2. juunil, kui öösel oli sooja vaid 3,8 °C.
Kõige soojem kuu oli juuli, kuigi kokkuvõttes jäi see normist jahedamaks. Juuni seevastu oli küll normist soojem, kuid kolmest suvekuust siiski kõige jahedam.
Sel suvel registreeriti vaid üksainus lühike kuumalaine ja see oli Lõuna-Eestis. Kuumalaine ajal, 28.−30. juunil tõusis maksimaalne õhutemperatuur Võrus kolmel päeval +27 °C-ni või kõrgemale. Ka troopilisi öid oli sel suvel vaid üks ning see oli juulis Edela-Eestis.
Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 262 mm, norm on 218 mm (s.o sadas 120% normist). Kõige sajusem kuu oli juuli, mil Eesti keskmisena sadas 105 mm ehk 155% normist (norm 67 mm). Juuli oli mitmel pool väga sajune – ligikaudu kolmandikul seirejaamadest kuulus see pika vaatlusrea kümne sajuseima juuli hulka. Näiteks Sõrves sadas juulis 124 mm ehk 199% normist (norm 62 mm). Sõrves on juuli veel sajusem olnud vaid ühel aastal – 1988, mil sademete summa oli 203 mm.
Päikest paistis suve jooksul Eesti keskmisena 759 tundi ehk 94% normist (norm 809 tundi). Kui juunis ja augustis paistis päikest normikohaselt, siis juulis jäi päikesepaistet normist vähemaks.
Pikemalt ja täpsemalt saab suveilma andmetega tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehe kaudu ehk SIITKAUDU.
Seotud lood
Vihmast või põuast rääkides on üles kerkinud küsimus, miks ei võiks panna sadememõõturit mõnda tuntud kohta, näiteks laulupeo ajal Tallinna lauluväljakule? Tänavu nii tehtigi.
Surnuaedades kerkisid laibad haudadest maapinnale, suved muutusid lumisteks ja nälg levis maa-alal, mis ulatus Rootsist kuni asteekide riigini. On ilmne, et 15. sajandi keskel põhjustas üks erakordselt tappev sündmus ülemaailmse katastroofi. Mis siis täpselt juhtus – ja veel olulisem – kus see juhtus? Üle 30 aasta on teadlased üritanud mõistatusele vastust leida. Nüüd on võrk kahtlusaluse ümber kokku tõmbumas.
Mis juhtuks, kui ilma kujundavad tuuled tuleksid lääne asemel hoopis idast?
Ma tean, et Maa ei ole lame, aga tore oleks teada, mis oleks lameda Maa puhul teisiti. Mis juhtuks meie ilmaga?
Oleme Imelises Teaduses korduvalt kirjutanud mitmesugustest kliimamuutusega seotud probleemidest, mis meid ees ootavad, ent mitmel pool juba ammu muret teevad. Pole miskit parata, see teema on ikka päevakorral, sest 2024. aastal sai purustatud mitu rekordit.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele