Vihmast või põuast rääkides on üles kerkinud küsimus, miks ei võiks panna sadememõõturit mõnda tuntud kohta, näiteks laulupeo ajal Tallinna lauluväljakule? Tänavu nii tehtigi.

- Keskkonnaagentuuri sadememõõtur asus selle aasta laulupeol laulukaare kõrval.
- Foto: Keskkonnaagentuur
Keskkonnaagentuuri juuli alguse pressiteate järgi mõõdab see praegu sademeid 69 mõõtepunktis, kuid need jaamad asuvad mitte linnasüdames ega asfalditud platsidel, vaid võimalikult looduslähedastes tingimustes (et vastata rahvusvahelistele standarditele). Põhjus on selles, et hooned, asfalt ja muud tehislikud pinnad võivad sademete mõõtmist tublisti mõjutada. Näiteks võib tuul, mis liigub hoonete vahelt läbi, muuta vihma liikumissuunda või kogust ning anda moonutatud tulemusi. Samuti võib olla linnakeskkonnas aurumine kiirem või vee kogunemine ebaühtlane.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Umbes poole miljardi aasta eest hakkas praegune Eesti ala Lõunapooluse lähistelt triivima oma nüüdisaegse asukoha poole. Selle rännaku jäljed on meie maapõues siiani näha. Loodusmuuseumi uus näitus elustab ka toonase ürgookeani salapärased olendid.
Mitu maailma suurlinna on nii ülerahvastatuse kui ka muutuva kliima tõttu surve all. Üks variant selle probleemi lahendamiseks võiks olla kolida linnad merele. Seal leiduks küllaga nii ruumi kui ka toitu ning elu võiks olla üsna turvaline – vähemasti arvab niiviisi mõni visionäär. Kas elu merel oleks ka päriselt hea mõte?
Ma tean, et Maa ei ole lame, aga tore oleks teada, mis oleks lameda Maa puhul teisiti. Mis juhtuks meie ilmaga?
Kiire elutempo juures muutub kodu järjest olulisemaks paigaks, kus saab korraks aeg maha võtta ja puhata. Seetõttu otsivad paljud pered kodumasinaid, mis oleksid usaldusväärsed, säästaksid aega ja looksid kodus mõnusama keskkonna. Just neid vajadusi täidab rahvusvaheline kodumasinate tootja Midea, mis on Eestis viimastel aastatel kiiresti tuntust kogunud.