Šveitslased matsid mulla tervise uurimiseks maha 2000 paari aluspükse
Loe AI kokkuvõtet
Šveitsis tehtud kodanikuteaduse uuring näitas, et puuvillaste aluspükste lagunemise kiirust ehk mullaelustiku aktiivsust mõjutab enim maa kasutusviis. Zürichi ülikooli ja Agroscope’i projektis maeti maha üle 2000 paari aluspükse. Kõige kiiremini lagunesid need eraaedades, kõige aeglasemalt suurte muruplatside all. Marcel van der Heijdeni sõnul mõjutab mulla majandamine otseselt mulla kvaliteeti, Franz Benderi hinnangul võib liiga kiire lagunemine viidata ka toitainete üleküllusele.
Viis aastat tagasi matsid tuhat vabatahtlikku üle kogu Šveitsi maasse üle 2000 paari puuvillaseid aluspükse. Zürichi ülikooli ja põllumajandusuuringute keskuse Agroscope koostöös läbi viidud mõneti kummalise, aga nutika kodanikuteaduse projekti eesmärk oli mõista paremini mullas elavate organismide käekäiku. Seda hinnati selle põhjal, kui kiiresti mullas elavad mikroorganismid aluspükse hävitada suutsid.
Nüüd on valmis saanud teadustöö, milles esitatud tulemused näitavad, et aluspükste lagunemise kiirust ja mullaelustiku aktiivsust mõjutab kõige rohkem see, kuidas maad, millesse aluspüksid on maetud, kasutatakse.
Muld on meie toiduvarude alus. See talletab vett, süsinikku ja toitaineid ning on elupaigaks suurele osale maailma elurikkusest. Hinnanguliselt elab maa all üle poole kogu maailma elurikkusest. Mulla tervis on aga kõikjal maailmas halvenemas ning see mõjutab põllumajandust, toiduga kindlustatust ja tervete ökosüsteemide toimimist.
2021. aastal käivitasid Zürichi ülikooli (UZH) ja Šveitsi riikliku põllumajandusuuringute keskuse Agroscope teadlased kodanikuteaduse projekti „Tõendiks aluspüksid” (saksa keeles Beweisstück Unterhose). Selle eesmärk oli juhtida tähelepanu sageli kahe silma vahele jäävale mullaökosüsteemile ning koguda ühtlasi teaduslikke andmeid. Kindlaksmääratud juhiseid järgides matsid 1000 vabatahtlikku ligikaudu 1000 paigas üle kogu Šveitsi maha üle 2000 paari puuvillaseid aluspükse ja 12 000 teepakki. Kaks kuud hiljem kaevasid nad need välja, pildistasid neid ning saatsid koos mullaprooviga laborisse edasiseks analüüsimiseks.
Uuringu tulemused avaldati nüüd teadusajakirjas Plants, People, Planet. Analüüs näitas, et aluspüksid lagunesid olenevalt matmispaigast väga erineva kiirusega. Aluspükste lagunemise kiirus näitab mulla bioloogilist aktiivsust: mida aktiivsemad on mullaorganismid, seda kiiremini nad puuvilla lagundavad (ja seda kiiremini trussikud maa all hõrenevad).
Eraaiaaluspüksid lagunesid kõige rutem
Selgus, et kõige kiiremini lagunesid eraaedadesse maetud aluspüksid. Seal leidsid teadlased leidsid mullast kõige rohkem orgaanilist ainet. See loob vihmaussidele, seentele, bakteritele ja teistele mullas elavatele organismidele ideaalsed tingimused. Kõige vähem aktiivsed olid mullaorganismid suurte muruplatside all. Seal säilisid aluspüksid kõige paremini. Põllud ja niidud jäid kahe äärmuse vahele.
„Meie tulemused näitavad, et mulla majandamise viis võib märkimisväärselt mõjutada nii mullaelustikku kui ka mulla kvaliteeti,” ütleb uuringu üks juhtidest, Zürichi ülikooli agroökoloogia professor Marcel van der Heijden. „Terve ja bioloogiliselt aktiivne muld on äärmiselt tähtis viljakuse, toitaineringe ja paljude teiste ökosüsteemiteenuste seisukohalt.”
Mullaelustikku aitavad edendada näiteks mulla pidev taimkatte all hoidmine, komposti lisamine, külvikordade mitmekesistamine ning mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise piiramine.
Maakasutus osutus kõige tähtsamaks teguriks, mis mõjutas aluspükste lagunemise kiirust. See, kas uurimispaik asus aias, niidul, haritaval põllul või murul, selgitas lagunemiskiiruse erinevusi paremini kui enamik mulla mõõdetavaid omadusi. Oluline osa oli ka mulla keemilistel omadustel, näiteks toitainete sisaldusel.
Tulemused näitavad, et aluspükste kiire lagunemine osutab sageli mulla suurele viljakusele ja heale toitainetega varustatusele. Põllumajandustootmisele on see eriti kasulik.
„Kõigis ökosüsteemides pole võimalikult kiire lagunemine siiski soovitav,” ütleb projekti üks juhtidest, Agroscope’i agroökoloogiliste hindamiste töörühma juhataja Franz Bender. „Looduslähedastes elupaikades, näiteks metsades, võib väga suur toitainete sisaldus viidata loomuliku toitainete tasakaalu häirumisele. Ka aedades võib aluspükste kiire lagunemine osutada toitainete üleküllusele.“ Sellistel juhtudel tasub kontrollida, kas väetiste kasutamist tuleks vähendada.
Hetkel kuum
Aeg küps aluspüksiindeksiks?
Mullaelustik sõltub tugevasti ka temperatuurist ja mulla niiskusest. Kui tingimused on liiga külmad või kuivad, on mulla bioloogiline aktiivsus väga väike.
Puuvillaste aluspükste mulda matmine võib teadlaste sõnul olla lihtne, kuid informatiivne viis mulla bioloogilise aktiivsuse ja viljakuse erinevuste esiletoomiseks. Seetõttu teevad teadlased ettepaneku võtta kasutusele „aluspüksiindeks”, mis aitaks mullas toimuvaid protsesse kergesti mõistetaval viisil näitlikustada ning juhtida avalikkuse tähelepanu mulla kaitsmise vajadusele.
Seotud lood
Viljakoristuskombainid on viimase 50 aastaga muutunud üha suuremaks. Milline on suurim kombain?
Neljandik Maa putukatest on 30 aastaga hävinud. Kui nad täielikult kaovad, on käes ka inimkonna lõpp. Putukad on meie ellujäämiseks üliolulised ning me peame aitama teadlastel neid päästa.
Paljud põllud ja lagendikud on muudetud päikeseenergiaparkideks, aga kas paneelidest võivad lekkida maapinda saastavad kemikaalid?
Küllap on kõik lugenud või kuulnud prognoose, milles öeldakse, et troopilised piirkonnad meie planeedil võivad kliima soojenedes lootusetult elukõlbmatuks muutuda. Nüüd uurisid teadlased vastukaaluks seda, milliseks võiksid kliima soojenedes muutuda tingimused karmis Siberis, kus on hõre inimasustus vastupidisel põhjusel – seal on väga külm.
Maailma palavaimates piirkondades muutub kuumalõõsk aina ekstreemsemaks. Teadlased hoiatavad, et kui globaalse soojenemise vastu kiireid samme ei astuta, on peagi nii mõnegi riigi kliima elamiskõlbmatu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele