Hiina eksperimentaalrong püstitas pöörase kiirendusrekordi
Hiina maglev-rong saavutas kõigest 5,3 sekundiga kiiruse nullist 800 km/h-ni. See testsõit võib olla korralik samm hoomamatult kiire maismaatranspordi poole, kuid rong on alles katsetamisjärgus ega ole valmis niipea reisijaid vedama.
Magnetlevitatsioonirongid ehk maglev-rongid kuuluvad juba praegu maailma kiireimate rongide hulka, kuid teadlased püüavad jätkuvalt selle tehnoloogia piire aina kaugemale nihutada. Hiinas Hubei provintsis asuval ühe kilomeetri pikkusel katserajal korraldatud katse (sõit toimus tegelikult juba kuid tagasi, ent nüüd on Hiina meedia sellest teada andnud) demonstreeris, kui kiiresti võib tulevikurong lühikesel vahemaal potentsiaalselt liikuda.
Eksperimentaalne maglev-rong kiirendas väidetavalt kõigest 5,3 sekundiga nullist 800 kilomeetrini tunnis. See on uus rekord, mis vastab nullist saja kilomeetrini tunnis kiirendamisele vähem kui 0,7 sekundiga.
Maglev-tehnoloogia põhineb võimsatel elektromagnetitel, mis paiknevad nii rongis kui ka rööbastees. Magnetjõud tõstavad rongi rööbaste kohale hõljuma, vähendades hõõrdumise miinimumini, ning magnetlained panevad selle edasi liikuma.
1,1 tonni kaaluvat rongi katsetati esimest korda 2025. aasta juunis. Toona saavutas see ligikaudu seitsme sekundiga kiiruse 650 km/h. Pärast seda on Donghu labori Hiina insenerid kergitanud rekordi esmalt umbes 700 ja seejärel 798 kilomeetrini tunnis, lühendades samal ajal ka kiirendamiseks kuluvat aega. Viimasel korral saavutaski rong kiiruse 800 km/h kõigest 5,3 sekundiga. Võrdluseks: Hiina ja Jaapani tavalised argikasutuses olevad maglev-rongid sõidavad keskmisel kiirusel umbes 350 km/h.
Katse käigus selgus veel ka see, et täiustatud pidurisüsteem suutis rongi umbes 200 meetri jooksul ohutult ja sujuvalt peatada.
Teel ülikiire rongi praktilise kasutuseni seisab siiski mitu suurt takistust. Esiteks on ühe kilomeetri pikkusest katserajast pikk tee pikkadel liinidel sõitvate rongideni. Maglev-rongid vajavad täiesti uusi, spetsiaalselt nende jaoks rajatud ja kulukaid rööbasteid. Lahendamist ootavad ka reisijate ohutuse ja vajaliku taristuga seotud küsimused.
Pikemas perspektiivis loodavad teadlased siiski, et seda tehnoloogiat saab kasutada vaakumtorudes liikuvate ülikiirete rongide (hyperloopi tehnoloogia või selle analoogid) ning võib-olla isegi rakettide ja lennukite stardikiirenduse jaoks.
Seotud lood
Nukrail 1930ndail otsustas üks Inglise insener ehitada maailma kõige kiirema auruveduri. Kiirusrekord pidi suurendama rahva eneseusku võitluses vaesusega ning võrdluses Euroopas tõusuteel oleva Saksamaa kuvandiga.
Tulevikurong liigub kiirusel 600 km/h, hõljudes nähtamatul magnetväljapadjal. Nii Euroopas kui ka Aasias panustatakse kliimasäästlike magnetrongide arendusele. Uut tüüpi rongid peaksid aitama inimestel reisida kiiremini ja vähemasti sama mugavalt kui lennukiga – kui mitte mõnusamini.
Visioonide kohaselt võiks see murranguline sõiduvahend muuta suuremate linnade vahelise liikumise lihtsamaks ja kiiremaks.
Superrong ICE 884 läheneb sillale kiirusega 200 km/h. Keegi reisijatest ei tea, et esimese vaguni all on üht ratast kattev terasest kulumispind purunemas.
Tuhandeid tonne kaaluvad puurmasinad õõnestavad Euroopat, uuristades kaljusid, lubjakivi ja mulda. Euroopa riikide vahelise liikluse sujuvamaks muutmise plaan on põhjustanud tunnelite kavandamise ja ehitamise buumi. Kõige suurejoonelisemad plaanid on seotud Tallinna ja Helsingi ühendamisega.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele