Loendamatute loodusteemaliste telesaadete juhi ja keskkonnakaitseaktivisti juubelit tähistatakse täna õhtul Londoni Royal Albert Hallis suure kontserdiga.

- David Attenborough, kakaduu Cocky, toonane prints ja tänane Suurbritannia kuningas Charles ja printsess Anne 1958. aasta aprillis.
- Foto: TopFoto
Eile ütles Sir David terve nädala jooksul saabunud õnnitluste tulvale vastates: "Arvasin, et tähistan oma 100. sünnipäeva vaikselt, kuid tundub, et paljudel teist olid teised plaanid. Mind on täielikult liigutanud sünnipäevatervitused, mis on tulnud kõikjalt - neid on saatnud lasteaiarühmad, hooldekodude elanikud, lugematu arv üksikisikuid ja peresid kõigist vanusegruppidest."
Üks õnnitlejaid prints Harry ütles, et David Attenborough on ilmalik pühak, kelle olulisus brittide eneseteadvuses ja maailmapildis on võrreldav tassi teega. "Tema kõige olulisem panus on olnud süstemaatiline arusaama lõhkumine, et kliimaprobleemid toimuvad 'kuskil mujal'," vahendas BBC prints Harry sõnu. "Noored inimesed kuulavad teda jätkuvalt mitte ainult looduse vaatemängu kirjelduste pärast, vaid ka stabiilsustunde saamiseks ebastabiilses maailmas."
David Frederick Attenborough sündis Londonis 1926. aasta 8. mail. Tema loodusehuvi sai alguse juba varases lapsepõlves. 1936. aastal külastas ta koos venna Richardiga (hilisem tuntud näitleja) Leicesteris peetud loengut, kus Kanadast saabunud keskkonnakaitseaktivist Grey Owl, kodanikunimega Archibald Belaney, kõneles detailselt Kanada metsikust loodusest ja vajadusest päästa Kanadas tollal peaaegu olematusse kütitud kobras. Mõte sellest, et inimesed ohustavad oma tegevuse ja loodusvarade kokkukrahmamisega keskkonda, oli tollal ennekuulmatu ja mõjutas vend Richardi sõnul noort Davidit tugevalt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
BBC-ga liitus Sir David Attenborough 1952. aastal. Tema tuntus hakkas tõusma telesaatega "Zoo Quest" ("Loomaaia väljakutse"), mis läks esmakordselt eetrisse 1954. aastal. Selles saatesarjas rändas Attenborough koos Londoni loomaaia töötajatega troopikasse, et tuua sealt uusi liike Londoni loomaaia kollektsiooni.
Attenborough on kaheksa aastakümne jooksul olnud üheksa loodusdokumentaalide seeria saatejuht. Tuntumad neist loodusdokkidest on vast "Planeet Maa" (“Planet Earth”) ja "Sinine planeet" (“The Blue Planet”). Üks viimatisi erisaateid, mis tuli välja selle aasta algul, kannab nime “Metsik London” (“Wild London”) ja selles räägib ta loomadest, kellega ta kodulinna jagab.
Tal on kaks last abikaasa Janiga, kes suri 1997. aastal. Tema vanem vend Richard (snd 1923), kes oli näitleja ja filmirežissöör, pälvides lavastajana ka Oscari, suri 2014. aastal. Kaks aastat noorem vend John oli Alfa Romeo tippjuht, tema suri 2012. aastal.

- Foto: Entertainment Pictures / Alamy Stock Photo
Neljapäeval avaldas Briti Loodusajaloo muuseum Sir Davidile veel ka omal moel austust, nimetades tema järgi ühe parasiitse herilase liigi. Attenboroughnculus tau elab Tšiili Patagoonia osa järvede piirkonnas ning selle liigi eksemplar leiti hiljuti muuseumi kogust nelikümmend aastat pärast selle selle sinna toimetamist. Varem on tema järgi omale nime saanud ka üks metsalill, liblikaliik, rohutirts, isegi dinosaurus ja ka garneel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Inimahvide DNA uued põhjalikud uuringud annavad teada, millal meie – inimeste – arenguliin neist eraldus. Nüüd saavad teadlased lõpuks leida tee hiliseima ühise esivanemani, keda me jagame šimpansiga. Tema astus esimesed sammud inimeseks saamise poole.
Oviraptor ehk eesti keeles munavaras oli perekond kahel jalal kõndivaid dinosauruseid. Nad meenutasid paljuski tänapäeva linde - neil olid hammasteta nokad, paljudel oli suliskate, mõnel liigil oli peas ka uhke hari, ja nad olid üldiselt väiksemapoolsed, jäädes mõõtmeilt kalkuni ja jaanalinnu vahele. Nad elasid Hilis-Kriidi ajastul 100 mln a kuni 66 mln a tagasi. Taiwani teadlased ehitasid nüüd ühe sellise dinosauruse pesa, et saada vastus kauakestnud küsimusele - kuidas nad oma järglasi välja haudusid?
Elu tekkis meres ja veetis seal miljardeid aastaid. Ent umbes 375 miljonit aastat tagasi muutsid kalasarnased loomad elu ajalugu, kui neljal tugeval uimel esimeste selgroogsete olenditena maismaale astusid.
Kõikjal maailmas suureneb plahvatuslikult linnades elavate rottide arv. Hiljutises raportis on ära toodud põhjus, miks see nii on. Rottide sigimistsüklit mõjutab üleilmne kliima soojenemine. Teadlased valmistuvad nüüd suureks kahjuritõrjekatseks.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?