Inimahvide DNA näitab teed esimese inimeseni
Inimahvide DNA uued põhjalikud uuringud annavad teada, millal meie – inimeste – arenguliin neist eraldus. Nüüd saavad teadlased lõpuks leida tee hiliseima ühise esivanemani, keda me jagame šimpansiga. Tema astus esimesed sammud inimeseks saamise poole.
Loe AI kokkuvõtet
Miljoneid aastaid tagasi jagunes kuskil Aafrikas metsaserval üks inimahvide kari kaheks väiksemaks rühmaks. Aja möödudes kaotasid need rühmad täielikult omavahelise kontakti ja valisid erinevad eluviisid. Üks ahviseltskond suundus metsa ning pani aluse sellele arenguliinile, millest kujunesid välja tänapäeva šimpansid. Teine rühm liikus savanni ja nendega koos algas teekond, mis viis inimese kujunemiseni.
Seotud lood
Täpsemalt on tegu uue türannosauruse liigiga, mis oli ühe aegade hirmuäratavama kiskja Tyrannosaurus rexi üks eelkäijaid. Liigi tuvastasid Kanada teadlased Calgary ülikoolist. Dinosauruse kivistis avastati Mongooliast Gobi kõrbest tegelikult juba väga ammu, 1970. aastatel, aga siis ei osatud aimata, et see võib kuuluda seni tundmatule liigile.
Ükskõik missuguse probleemi otsa teadlased ka ei komistaks, on loodus selle suure tõenäosusega juba lahendanud. Seetõttu kiikavadki teadurid looma- ja taimeriigi poole, et sealt ideid sisse vehkida. Madude, käsnade või kakuliste nutikate omaduste jäljendamine on saanud võimalikuks tänu nanotehnoloogiale ja arvutitele.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele