Uudne nutipesu mõõdab, kui tihti inimene kõhutuult laseb
Nutikad aluspüksid on leiutatud USA Marylandi ülikooli teadlaste poolt. Nutipesu abiga on juba selgunud, et inimesed peeretavad keskmiselt märksa sagedamini, kui on seni arvatud. Järgmise sammuna on kavas nutipesu abil välja selgitada, kui palju on üldse päevas normaalne kõhutuult lasta.
Loe AI kokkuvõtet
USA Marylandi ülikooli teadlased on loonud nutikad aluspüksid, mis mõõdavad kõhugaasi tootmise sagedust ja kogust. Uuring näitas, et inimesed lasevad kõhutuult keskmiselt 32 korda päevas, mis on rohkem kui varasemates hinnangutes väidetud. Brantley Halli juhitud uurimisrühm kavatseb nutipesu abil kehtestada normaalmäärad kõhugaasi tootmiseks täiskasvanutel kogu USA-s. Projekti „Inimese Kõhugaasiatlas“ eesmärk on analüüsida erinevate toitumise ja mikroobioomide mõju gaasitootmisele. Seda tehes loodetakse mõista, kuidas toitumine mõjutab soolemikroobide aktiivsust.
Nutipesu hindab selles oleva andurisüsteemi abiga kehast väljutatava kõhugaasi koguseid, tuvastades ja mõõtes pesusse jõudva vesiniku koguseid. Vesinikku toodavad meie soolestikus elavad bakterid ja see moodustab olulise osa kõhugaasist.
Esimesed tulemused, mis nutipesu abil saadud, viitavad, et peeretame umbkaudu 32 korda päevas. Seda on märksa rohkem, kui teadlased on varasemalt arvanud.
Aastaid on arstidel olnud piiratud vahendid nende patsientide hindamiseks, kes kaebavad liigse soolegaasi üle. Gastroenteroloog Michael Levitt, keda omas valdkonnas tuntakse „Peerude kuningana“, kirjutas 2000. aastal, et „arsti jaoks on praegu olemasolevate testide abil praktiliselt võimatu objektiivselt dokumenteerida liigse gaasi olemasolu.“
Marylandi ülikooli raku- ja molekulaarbioloogia osakonna dotsendi Brantley Halli juhitav uurimisrühm lõi selle probleemi lahendamiseks nutipesu: selle peamine osa on kantav seade, mis kinnitub diskreetselt tavalise aluspesu külge. Seade sisaldab elektrokeemilisi andureid, mis jälgivad soolegaasi tootmist pidevalt, nii päeval kui ööl.
Ajakirjas Biosensors and Bioelectronics: X avaldatud uuringus, mida juhtis vanemteadur Santiago Botasini, kasutati seadet kõhugaaside mõõtmiseks, kusjuures katseisikud olid kõik terved täiskasvanud. Ilmnes, et osalejad lasid kõhutuult keskmiselt 32 korda päevas – umbes kaks korda rohkem kui varasemates meditsiinikirjanduses sageli viidatud on (endised hinnangud on öelnud, et kõhutuule-episoode on inimestel keskmiselt 14 (±6) korda päevas). Siiski tuleb märkida, et tulemused varieerusid inimeste vahel oluliselt: mõni katses osaleja peeretas vaid neli korda päevas, mõnel ulatus episoodide arv 59ni.
Varasemad hinnangud olid tõenäoliselt madalamad sellepärast, et eelmised vastavad uuringud tuginesid invasiivsetele mõõtmismeetoditele, mis viidi läbi väikestes rühmades, või tuginesid inimeste enda öeldule. Need ei pruugi olla adekvaatsed meetodid.
Enamiku inimeste puhul koosneb kõhugaas peamiselt vesinikust, süsinikdioksiidist ja lämmastikust. Mõnede puhul sisaldab kõhugaas ka metaani. Vesinikku kõhugaasis toodavad eranditult soolesmikroobid, seega annab vesiniku hulga pidev mõõtmine otsest infot mikroobide käärimisaktiivsusest, kui soolebakterid lagundavad toidukomponente.
Normi pole kehtestatud
Teadlased on kehtestanud paljudele tervisenäitajatele – nagu veresuhkru hulk ja kolesterool – normaalsed vahemikud. Kõhugaasi puhul puudub aga üldtunnustatud baasnorm. Lünga kõrvaldamiseks käivitab Halli labor suure projekti nimega Inimese Kõhugaasiatlas (Human Flatus Atlas). Uuring kasutab nutipesu, et mõõta kõhugaasi tootmismustreid pidevalt sadade osalejate seas, analüüsides samal ajal nende toitumist ja soolestiku mikroobiomi koosseisu. Seadmed saadetakse vabatahtlikele otse koju, võimaldades täiskasvanutel üle kogu USA uuringus osaleda. Eesmärk on panna lõpuks paika kõhugaasi tootmise normaalmäärad USA-s üle 18-aastaste inimeste seas.
Zen-seedijad ja hüpertootjad
Projekti väravatakse erinevate kõhugaasi tootmismustritega inimtüüpide esindajad. Nn zen-seedijad on inimesed, kes söövad kiudainerikast toitu (25–38 grammi kiudaineid päevas), kuid toodavad väga vähe kõhugaase. Nende uurimine võib aidata teadlastel mõista, kuidas mikroobioom kohaneb kiudainerikka toitumisega. Vesiniku hüpertootjad on isikud, kes lasevad kõhutuult sageli. Selle rühma uurimine võib paljastada bioloogilisi tegureid, mis põhjustavad suurt gaasitootmist. Tavalised inimesed esindavad neid, kes jäävad nende kahe äärmusliku rühma vahele.
„Oleme palju õppinud sellest, millised mikroobid soolestikus elavad, kuid vähem sellest, mida nad igal hetkel tegelikult teevad," ütles Hall. „Inimese Kõhugaasiatlas loob objektiivsed baastasemed soolestiku mikroobide käärimistöö hindamiseks – see on oluline alusuuring välja selgitamaks, kuidas toitumisalased, probiootilised või prebiootilised sekkumised mikroobioomi aktiivsust muudavad."
Seotud lood
Vanarahval on tagumiku ja mõistuse seoste kohta mitu mahlakat ütlemist, mis on tõele üsna lähedal. Teadlased on avastanud, et soolestikubakterid mõjutavad aju tööd. Nad võivad muuta su raudtugevaks võitlejaks või dementseks töinajaks.
Sinu sees elutsevad bakterid sõdivad üksteisega räpasel moel, kasutades näiteks mürginõelu ja kägistamisvõtteid. Kui võidu saavutavad halvaloomulised bakterid, võivad need põhjustada vähki või Alzheimeri tõbe.
Värskest USA teadlaste uuringust nähtub, et kohv, mida joob miljard inimest üle maailma ja mida naudivad ka paljud eestlased, paistab olevat kasulik sinu soolestikus elavale mikroorganismide kogukonnale.
Läänemaailma suurlinnade elanikud söövad aina enam sellist toitu, kus on väga vähe kiudaineid. Tulemusena võib nende seedesüsteemi võime taimse materjaliga hakkama saada oluliselt nadimaks muutuda.
Kui sa soovid parandada oma soolestikus elava saja triljoni bakteri tervist, siis mängib teadlaste sõnul otsustavat rolli üksainus tegur. Vahet pole, kas sa sööd liha, oled taimetoitlane või vegan.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele