
- Aspergillus niger ehk must kerahallik.
- Foto: PRILL Mediendesign / Alamy Stock Photo
Kolmest bakterist oli kõige vastupidavam erakordse kiirguskindluse poolest tuntud Deinococcus radiodurans. Kehvemini läks inimese nahal ja ninakäikudes sageli elaval Staphylococcus aureus’el ning mullas, taimestikus ja inimese seedetraktis leiduval Bacillus subtilis’el. Bakteritele sai saatuslikuks peamiselt UV-kiirgus.
Paljunemine pole ilmselt võimalik
Oluline on siiski, et uuring näitas ainult mikroobide võimalikku ellujäämist, mitte nende paljunemist. Sobivates paikades võiksid nad säilida puhkeseisundis ehk krüptobioosis. Teadlased ei leidnud tõendeid, et Kuu pakuks mikroobidele kasvuks ja paljunemiseks vajalikke tingimusi. Samas märgib uuringu kaasautor Heather Graham, et pinnase alla mattunud ainuraksed oleksid kiirguse eest paremini kaitstud ning teoreetiliselt võiks tekkida ka vedela vee mikrotaskud, mis muudaks olukorda.
Avastus muutub oluliseks seoses inimeste kavandatava naasmisega Kuule. NASA Artemise programm keskendub just lõunapooluse piirkonda püsivalt asustatud baasi rajamisele. Pikemaajalise inimasustusega jõuavad sinna paratamatult ka meie mikroobid. Inimene kannab nii või teisiti kaasas neid tohutul hulgal: NASA toob näiteks, et juba pliiatsiotsa kustukummi suurusel naha-alal elab keskmiselt umbes miljon bakterit. Mikroobid võivad keskkonda pääseda skafandritest ja elumoodulitest ning sattuda Kuu pinnale ka tööriistade ja kulguritega.
Uut ökosüsteemi ei teki
Probleem pole niivõrd selles, et inimesed võiks kogemata Kuule uue ökosüsteemi kinkida. Palju vahetum oht puudutab teadustööd. Kui Maa mikroobid suudavad Kuu pinnal pikalt säilida, võivad nad saastada tulevasi proove. Nii võib muutuda raskemaks kindlaks teha, millised orgaanilised molekulid ja muud keemilised jäljed pärinevad Kuult ning millised tõid sinna inimesed. Saastumine võib mõjutada ka jää kujul esineva Kuu vee uurimist ja kasutamist.
Teadlaste sõnul on mikroobide Kuule viimist ilmselt võimatu täielikult vältida. Seetõttu tuleb võimalikult täpselt teada, mida me endaga kaasa viime. Nii saab tulevaste proovide uurimisel eristada Kuu algupärast keemiat Maalt saabunud bioloogilisest pagasist.