Maa mikroobid võivad Kuul edukalt mitmeid kuid elus püsida
Kuu tundub eluks peaaegu täiesti sobimatu paigana. Seal pole hingatavat atmosfääri, päeval võib temperatuur Kuu pinnal tõusta 127 kraadi juurde ning selle pinda pommitavad pidevalt kahjulik ultraviolettkiirgus ja suure energiaga osakesed ehk kosmiline kiirgus. NASA teadlaste uus uuring näitab aga, et mõned Maalt pärit mikroorganismid võivad Kuu kõige varjulisemates piirkondades edukalt nädalaid või isegi kuid elus püsida.
Reuters teatab, et NASA Goddardi kosmoselennukeskuse planetoloogi Prabal Saxena juhitud töörühm uuris kolme bakterit ja kahte seeneperekonda, mis võivad olla sattunud ka mehitatud kosmoselendudele. Teadlased ei viinud mikroobe nende järeldusteni jõudmiseks Kuu pinnale, vaid ühendasid laboriandmed nende vastupidavuse kohta NASA Kuu ümber tiirleva tehiskaaslase Lunar Reconnaissance Orbiter andmete ning Kuu pinna temperatuuri-, kiirgus- ja valgusmudelitega. Uuring avaldati 19. augustil teadusajakirjas Science Advances.
Eriti huvitasid teadlasi Kuu lõunapooluse alad Nobile ja de Gerlache´i kraatrite läheduses. Kuu pooluste piirkonnis ei tõuse Päike kunagi kõrgele ning kraatrite kõrgete servade varjus leidub alasid, kuhu otsene päikesevalgus eal ei ulatu. Seal on temperatuur madalam ja mikroobidele surmavat UV-kiirgust jõuab sinna märksa vähem. Mudelite järgi võib Kuu polaaraladel leiduda seetõttu arvestatava suurusega ellujäämisnišše.
Kõige vastupidavamaks osutus mudeldamise põhjal tavaline hallitusseen nimega must kerahallik (Aspergillus niger), mida leidub Maal näiteks niisketes hoonetes ning mida on avastatud ka rahvusvahelise kosmosejaama pardalt. See suutis mudelites vastu pidada isegi mõningase päikesevalgusega piirkondades. Ka mullas levinud Fusarium’i perekonna seened olid sitked, kuid jäid kerahallikule alla.
Kolmest bakterist oli kõige vastupidavam erakordse kiirguskindluse poolest tuntud Deinococcus radiodurans. Kehvemini läks inimese nahal ja ninakäikudes sageli elaval Staphylococcus aureus’el ning mullas, taimestikus ja inimese seedetraktis leiduval Bacillus subtilis’el. Bakteritele sai saatuslikuks peamiselt UV-kiirgus.
Paljunemine pole ilmselt võimalik
Oluline on siiski, et uuring näitas ainult mikroobide võimalikku ellujäämist, mitte nende paljunemist. Sobivates paikades võiksid nad säilida puhkeseisundis ehk krüptobioosis. Teadlased ei leidnud tõendeid, et Kuu pakuks mikroobidele kasvuks ja paljunemiseks vajalikke tingimusi. Samas märgib uuringu kaasautor Heather Graham, et pinnase alla mattunud ainuraksed oleksid kiirguse eest paremini kaitstud ning teoreetiliselt võiks tekkida ka vedela vee mikrotaskud, mis muudaks olukorda.
Avastus muutub oluliseks seoses inimeste kavandatava naasmisega Kuule. NASA Artemise programm keskendub just lõunapooluse piirkonda püsivalt asustatud baasi rajamisele. Pikemaajalise inimasustusega jõuavad sinna paratamatult ka meie mikroobid. Inimene kannab nii või teisiti kaasas neid tohutul hulgal: NASA toob näiteks, et juba pliiatsiotsa kustukummi suurusel naha-alal elab keskmiselt umbes miljon bakterit. Mikroobid võivad keskkonda pääseda skafandritest ja elumoodulitest ning sattuda Kuu pinnale ka tööriistade ja kulguritega.
Uut ökosüsteemi ei teki
Probleem pole niivõrd selles, et inimesed võiks kogemata Kuule uue ökosüsteemi kinkida. Palju vahetum oht puudutab teadustööd. Kui Maa mikroobid suudavad Kuu pinnal pikalt säilida, võivad nad saastada tulevasi proove. Nii võib muutuda raskemaks kindlaks teha, millised orgaanilised molekulid ja muud keemilised jäljed pärinevad Kuult ning millised tõid sinna inimesed. Saastumine võib mõjutada ka jää kujul esineva Kuu vee uurimist ja kasutamist.
Teadlaste sõnul on mikroobide Kuule viimist ilmselt võimatu täielikult vältida. Seetõttu tuleb võimalikult täpselt teada, mida me endaga kaasa viime. Nii saab tulevaste proovide uurimisel eristada Kuu algupärast keemiat Maalt saabunud bioloogilisest pagasist.
Seotud lood
Kui mõningatele avalikustatud nähtustele on võimalik maine selgitus anda, siis on samas selge seegi, et taevalaotuses toimub asju, mida ei ole võimalik lihtsalt selgitada, kirjutab Austraalia teadlane James Dwyer teadusportaalis The Conversation.
Kui kaua kestab reis astronautidel, kelle me Kuule saadame? Ja kui pikk on sõiduaeg siis, kui kasutatakse kõige kiiremat kosmosesõidukit?
1. aprillil startis USAst Florida osariigist Kennedy kosmosekeskusest missioon Artemis II, mille käigus käisid astronaudid üle poole sajandi Kuule lähipilku heitmas.
Plaanid luua Kuule püsiasustus on muutumas aina konkreetsemaks. Sel kuul toimunud Artemis II lend ümber Kuu on osa USA kosmoseagentuuri NASA pikemast kavast Kuu lõunapooluse piirkonda püsivalt mehitatud baas rajada. Kuid inimeste kosmoses tegutsemise juures on üks suur mure- ja riskikoht, mida teadlased põhjalikult uurida tahavad – see on tuli, mis käitub kosmoses hoopis teisiti kui Maal.
Millised näevad välja tänapäeva skafandrid, võrreldes nendega, mida kasutasid Kuul käinud astronaudid?
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele