Eestis katab mets jätkuvalt üle poole riigi pindalast
Eesti metsavarude viimased andmed näitavad, et metsamaa moodustab jätkuvalt üle poole Eestist. Metsatagavara on viimastel aastatel püsinud stabiilne, andis Keskkonnaagentuur täna teada.
Täna, 18. augustil avaldatud uute statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt moodustab Eesti pindalast metsamaa 52,1%. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60%.
2025. aastal oli metsamaa pindala 2,36 miljonit hektarit, millel kasvas 466 miljonit m 3 puitu. Võrreldes varasemate aastatega metsa kogutagavaras olulisi muutusi pole olnud, samas hektaritagavara on natuke vähenenud.
Metsa pindala kasv on aidanud tasakaalustada keskmise hektaritagavara vähenemise mõju. Mittemajandatava metsamaa pindala oli 2025. aastal kasvanud 476 000 hektarini. See on 20% kogu metsamaast.
Puistutes on suurenenud puude liigiline mitmekesisus. See tähendab, et vähenenud on monokultuursete puistute ning suurenenud kolmest ja enamast puuliigist koosnevate puistute pindala. Suurima pindalaga on kaasikud (0,71 miljonit ha) ja männikud (0,70 miljonit ha). Okaspuu enamusega metsade osakaal metsade kogupindalast on 48% (1,13 miljonit hektarit), kuid kasvava metsa tagavara osas moodustavad need 53% (247 miljonit m 3 ).
Probleemiks tuleb kindlasti pidada okaspuumetsade vähenemise trendi, viimase kümne aastaga (2016– 2025) on nende metsade pindala vähenenud 32 000 ha võrra (1,17 miljonit ha aastal 2016).
2025. aastal oli majandatava metsa netojuurdekasvuks 4,9 m 3/ha aastas. Metsa juurdekasv ja suremus on pidevas muutumises. Loomulikult mõjutab juurdekasvu metsa vanuseline jaotus, kuid lühiajaliste kõikumiste üheks põhjustajaks võib pidada muutlikke ilmastikuolusid. Keskkonnagentuuri teatel on metsa kasvu pärssivaks teguriks on eelkõige põud. 2018.– 2019. aasta põua suuremast mõjust oleme taastunud, kuid juurdekasv veel sellele eelnevate aastate tasemel pole. Sarnaseid muutusi on näha ka mujal Põhja-Euroopas.
Jätkuvalt suureneb nii noorte kui vanade metsade pindala. Noorte metsade pindala kasvu põhjustab raie ja metsastumine. Vanade metsade pindala suurenemise taga on nii mittemajandatava metsamaa pindala kasv kui ka metsaomanike valikud majandamise osas.
Raiemaht on püsinud viimastel aastatel ca 11– 12 miljoni tihumeetri tasemel. Raiemahu eksperthinnangu alusel oli 2025. aasta raiemaht 11 miljonit m 3. Pikemas vaates hakkab see langema, kuid languse kiirus sõltub eelkõige sellest, kui aktiivselt metsaomanikud oma metsa majandavad. Enamuspuuliigilises vaates väheneb kuusikute raie, männikute raiemaht võib püsida samal tasemel veel paar aastakümmet ning kaasikute raiemahul on ruumi ka tõusuks.
Põhjalikumalt saab metsastatistikaga tutvuda SIIN.
Seotud lood
Antartikast võetud setteproovidest on esmakordselt leitud merevaiku. See viitab otseselt, et umbes 90 miljonit aastat tagasi oli sealkandis soe, niiske ja seal kasvasid okaspuud.
Vähemalt 1700 kilomeetrit merel ning võitlus troopiliste tormide ja mäslevate lainetega – DNA ja kivistised pajatavad loo sellest, kuidas väike rühm visasid ahve ületas juba miljoneid aastaid enne Kolumbust Atlandi ookeani ja muutis igaveseks elu ajalugu.
Ulmefilmides ja -raamatutes kujutatakse tihti olukordi, kus praegusel viisil toimiv maailmakorraldus on mingi katastroofi tõttu otsa saanud. Mis juhtuks, kui ühtäkki kogu inimkond Maalt just kui nipsust kaoks? Kuidas käituksid metsloomad ning mis saaks hooletusse jäetud hoonetest ja autodest? Sellest loost leiad vastuseid.
Metsaökosüsteemid on olulised looduspõhised abimehed kliimamuutuste ohjeldamisel. Samas ei saa kõik metsad täiel jõul kliimamuutusele vastu töötada, sest osas neist on vee- ja süsinikuringe inimmõju tõttu pärsitud.
Valdav osa klimatolooge leiab, et Põhjamaadesse soojust toov hoovustesüsteem, nn Atlandi ookeani põhja-lõunasuunaline soojuspump (AMOC) on stabiilne. Ühe kliimateadlase meelest on risk, et see süsteem üles ütleb, siiski suur. Kui nii, peavad Põhjamaade elanikud valmistuma senisest märksa krõbedamateks oludeks.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele