70 aastat tagasi leiti Taanist äärmiselt hästi säilinud luustik, mis kuulus keskmisel kiviajal ehk mesoliitikumis (täpsemalt umbes 6000 aastat tagasi) elanud mehele. Luustiku radiosüsinikudateering on nüüd kinnitatud, et nn Rødhalsi mees elas täpselt sel ajal, mil piirkonda jõudsid lõuna poolt esimesed põlluharijad. Ta koges seda suurt muutust omal nahal.
Kohalikus lehes Kalundborg Folkeblad ära trükitud esimene pressifoto nn Rødhalsi mehest, mis ilmus seal oktoobri lõpus 1956. aastal.
  • Kohalikus lehes Kalundborg Folkeblad ära trükitud esimene pressifoto nn Rødhalsi mehest, mis ilmus seal oktoobri lõpus 1956. aastal.
  • Foto: Tundmatu
Kiviaja taanlase säilmed on ainulaadseks tunnistajaks inimkonna ühest olulisemast tehnoloogilisest murrangust. Isotoopanalüüsi järgi sõi mees lapsepõlves peamiselt merest saadud toitu (kalad, karbid jne), täiskasvanuna aga rohkem maismaist, tõenäoliselt põldudelt pärinevat toitu. Sedasi oli ta oma eluajal tunnistajaks ühele inimkonna ajaloo kõige põhjalikumale muutusele - üleminekule küttimiselt ja koriluselt põlluharimisele, ja ta oli ka ise osaline selles.
Mees suri Taanis pisikesel Sejerø saarel umbes 6000 aasta eest ja maeti karbijäänuste kuhjatisse. Tema DNA näitab, et ta põlvnes Euroopa läänepoolsetest küttidest-korilastest. Niisugune päritolu oli keskmise kivaja Euroopas tüüpiline, ja tal puudus põlluharijatele omane geneetiline pärand. Seega on ta kõige hiljem teadaolev Taanis elanud inimene, kelle päritolu oli täielikult kohalik ja kelle toidulauaks oli eelkõige meri.
Loe lisaks
© Natural History Museum, London / SPL
  • 01.02.22, 16:24
Iidne kolju oli puhas petukaup
Lõunast saabusid aga varsti tänase Türgi aladel asuva Anatoolia päritolu põlluharijad, kes saavutasid piirkonnas ülekaalu ja tõid endaga kaasa pöördumatud muutused.
Nii oli Rødhalsi mees keskmise kiviaja küttide-korilaste vaatenurgast suure kiviaja revolutsiooni otsene tunnistaja ja võimalik, et ka selles osaleja.
„See on vaid ühe inimese ja ühe põlvkonna lugu,“ märgib Fischer. „Kuid muistse DNA, suure ajalise lahutusvõimega proovivõtu ja mitme isotoobi ökoloogilise analüüsi ühendamine võimaldab meil nüüd inimeste käitumisest rohkem teada saada. See annab lootust, et ühel päeval mõistame ka Rødhalsi mehe võimalike laste ja lastelaste valikuid või saatust.“
Leiud annavad ainulaadse võimaluse vaadelda põlluharimise saabumist ühe inimese kaudu, kes koges keskmise kiviaja lõppu ja noorema kiviaja algust omal nahal.
„Rødhalsi mees on erakordselt haruldane leid: terviklik luustik inimeselt, kes oli tunnistajaks ühele esiaja kõige põhjalikumale muutusele — üleminekule küttimiselt ja koriluselt põlluharimisele,“ võtab Meadows tulemused kokku. „Ta ei võtnud põlluharijate eluviisi täielikult omaks ega põgenenud nende eest, vaid omandas osa nende kultuurist, säilitades samal ajal oma põliselanikest esivanemate eluviisi.“

Seotud lood

Lood
  • 15.09.23, 06:56
Kaali meteoriidi raud võis pronksiajal rännata Šveitsi
Tänapäeva Šveitsi Bieli järve lähistele langes viimasel jääajal Twannbergi raudmeteoriit. Seetõttu asusid Šveitsi teadlased uurima, kas aegade jooksul muuseumidesse kokku toodud muististe seas võib olla mõni meteoriitsest rauast ese. Üks taevakivist nooleots leitigi, aga selle materjal pole pärit Šveitsist, vaid oletatavasti hoopis Saaremaalt.
Lood
  • 12.10.24, 06:52
Eestlaste esivanemate toidulaud võetakse põhjalikult luubi alla
Viie aasta jooksul tehakse 150 matuse­leiule põhjalik analüüs.
Lood
  • 10.12.25, 13:12
Inimesed sarnanevad monogaamsuselt surikaatide ja kobrastega
Cambridge’i ülikoolis on tehtud iseäralik uuring. Selle käigus uuriti, kui monogaamsed ehk truud samale partnerile erinevad imetajaliigid on. Selgus, et meie, inimesed, oleme imetajate kontekstis eksklusiivse paaritumise määralt üsna sarnased surikaatide ja kobrastega. Monogaamsuse kontekstis kõige lähedasem liik meile on suur inimahv - gibonlaste sugukonda kuuluv laar.
Lood
  • 10.12.25, 13:12
Inimesed sarnanevad monogaamsuselt surikaatide ja kobrastega
Cambridge’i ülikoolis on tehtud iseäralik uuring. Selle käigus uuriti, kui monogaamsed ehk truud samale partnerile erinevad imetajaliigid on. Selgus, et meie, inimesed, oleme imetajate kontekstis eksklusiivse paaritumise määralt üsna sarnased surikaatide ja kobrastega. Monogaamsuse kontekstis kõige lähedasem liik meile on suur inimahv - gibonlaste sugukonda kuuluv laar.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 06:00
Kuidas uus tehnoloogia muudab autojuhtimise lihtsamaks? Näide Kia Seltosest
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.
Tagasi Imeline Teadus esilehele