Uus uuring näitab, et komeetidega Maale toodud ained ei ole tõenäoliselt elu tekke peamine allikas. Cambridge’i ülikooli astronoom Richard Anslow ütles, et idee on küll romantiline, kuid simulatsioonide põhjal äärmiselt ebatõenäoline. 100 000 kokkupõrke mudelis ei jõudnud 54% juhtudest piisav kogus vesiniktsüaniidi maismaale; peamine takistus oli kokkupõrkel tekkiv kuumus. Teadlaste hinnangul sobib see mehhanism paremini Marsile kui Maale.

Komeet C2020 F3 (NEOWISE) suveõhtul Kanada taevas Ottawa kohal.
  • Komeet C2020 F3 (NEOWISE) suveõhtul Kanada taevas Ottawa kohal.
  • Foto: Jim Cumming

Küsimus, kust pärineb elu Maal, on teadlastele peamurdmist pakkunud kaua. Üks hüpotees, mis püstitati juba rohkem kui sajandi eest, seisneb selles, et kõige esimene algeline elu tekkis tänu kosmosest saabunud keemilistele ühenditele. Need võisid Maale jõuda näiteks komeetidega.

See idee on aja jooksul aina enam tuge leidnud. Teadlased on leidnud kosmoses liikuvatelt komeetidelt orgaanilisi molekule. Need võisid olla elu lähteained. Kui mõni nende ainetega varustatud komeet planeedile, näiteks Maale, otsa põrutas, võiski tulemus olla elu teke.
Uute simulatsioonide kohaselt on aga tõenäosus, et see Maal tõepoolest juhtus, niivõrd tühine, et idee tuleb paigutada pigem ulme valda.
„See mõte on küll omamoodi romantiline, kuid meie tulemused näitavad, et see on äärmiselt ebatõenäoline,“ ütles Cambridge’i ülikooli astronoom Richard Anslow.
Tagasi Imeline Teadus esilehele