Ürgmetsa looduskaamera ette jäi hundikarja heitlus vägevate vastastega
Peidetud kaamera Poola ürgmetsas jäädvustas dramaatilise võitluse Euroopa ühtede kõige vägevamate loomaliikide vahel. Jahmatav videomaterjal sunnib nüüd teadlasi ümber mõtestama seda, milleks hundid tegelikult võimelised on.
Kui teadlased paigaldavad metsikusse loodusesse kaameraid, on nende eesmärk tavaliselt loomade loendamine ja nende üldise heaolu jälgimine. Mõnikord jääb kaamerate ette siiski ka midagi sellist, mis üllatab eksperte ja muudab ka arusaamu looduse toimimisest.
Just nii juhtus hiljuti Poola ürgmetsas, kus tehtud videosalvestis näitab hunte käitumas viisil, mida varem ei peetud tavapäraseks. Selgus, et Euroopa hundid jahivad suuremaid saakloomi, kui teadlased seni arvasid.
Pingeline lahing metsas
Kõnealune mets, kus video tehti, on Białowieża ürgmets. See on umbes 1500 km² pindalaga mets Poola-Valgevene piiril. Metsast moodustavad olulise osa üle saja aasta vanused looduslikud puistud ja see on üks suuremaid säilinud ürgmetsi Euroopas.
Sinna pandud metsakaamerate salvestisi vaatasid läbi Poola teaduste akadeemia teadlased. Ühel videol on näha seitset hunti ründamas euroopa piisonite karja. Euroopa piison ehk pürg on Euroopa suurim maismaaloom ning teadlased uskusid seni, et ta on kiskjate eest kaitstud - lihtsalt liiga suur loom, et talle keegi turja hakkamisega vaeva näeks.
Video näitab aga, et hundid sihtisid teadlikult karjas olnud vastsündinud vasikat. Umbes 20 minuti jooksul püüdsid nad korduvalt vasikat kaelast hammustada ning kahel korral õnnestuski neil pisikesel piisonil kaelast kinni haarata. Iga kord vastasid täiskasvanud piisonid aga sarvedega vasturünnakuga.
Lõpuks moodustas kari vasika ümber kaitsva ringi ja suutis hundid minema peletada. Pole teada, kas vasikas jäi pikemas perspektiivis ellu, kuid juba selline jahikatse ise üllatas teadlasi.
„Ma olin täiesti sõnatu,“ ütles Poola teaduste akadeemia teadlane Robin Wijnands teadusväljaandele New Scientist. „Olin tõeliselt üllatunud, sest ma ei oleks kunagi arvanud, et hundid jahivad piisoneid, eriti olukorras, kus metsas on saadaval nii palju muid saakloomi.“
Liik kadus loodusest
Euroopa piisonid olid kunagi levinud suurel osal Euroopa mandrist, kuid kadusid loodusest umbes Esimese maailmasõja lõpu paiku. Tänu ulatuslikele looduskaitsemeetmetele elab Euroopas nüüd ligikaudu 9000 euroopa piisonit, kes kõik põlvnevad vaid 12 loomaaias ja loomapargis elanud loomast. Białowieża metsadesse lasti nende järglased taas 1952. aastal.
Euroopa piisonid elasid ka Eestis. Siia saabusid nad pehmema kliimaga ajajärgu teise poole alguses, mis kestis aastatel 100-1100. Ilmselt elas neid Eestis siiski mõnevõrra vähem kui lõuna pool Lätis-Leedus ja meil elasid nad peamiselt Lõuna-Eesti metsades. Näiteks on piisoniluid leitud Rõngust.
Seotud lood
Nad torgivad su nahka, pumpavad sinusse kemikaale ning võivad nakatada sind raskete haigustega. Seda kõike selleks, et saada sinult maailma üht toitainerikkaimat vedelikku – verd.
Kogu meie planeedi tulevik oleneb mõne üksiku liigi käekäigust. Vetikad, mesilased ja teised võtmeliigid hoiavad töös suuri ökosüsteeme, kuid nende jaks võib lõppeda.
Uued DNA-uuringud lükkavad lõplikult ümber arvamuse, et mammutid küttisime olematuks meie, inimesed. Jääaja karvastel hiiglastel tuli alla vanduda siiski kliimamuutustele, mis hävitasid nende toidulaua.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele