Seni on selle asteroidi kohta teatud üsna vähe, sest kõiki vaatlusi on tehtud kaugelt. Selle läbimõõt on hinnanguliselt vaid 40–100 meetrit, mistõttu võib sellest saada kõige väiksem asteroid, mida inimeste saadetud kosmosesond on kunagi külastanud.
Missiooni käigus uurib Tianwen-2 asteroidi orbiidil ning võtab selle pinnalt ka proove, mis tuuakse hiljem Maale.
Teadlaste sõnul on 2016 HO3 üks kõige erakordsemaid Maa-lähedasi asteroide. „Kuna tegemist on Maa kvaasisatelliidiga, on selle tiirlemisperiood peaaegu sama pikk kui Maal. See võimaldab sinna jõuda suhteliselt väikese energiakuluga. Samuti püsib asteroid Maast stabiilselt umbes 0,1–0,3 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel, mis loob soodsad tingimused selle jälgimiseks, juhtimiseks ja sidepidamiseks,“ kirjutavad Pekingi Kuu-uuringute ja Kosmosetehnika Keskuse füüsik Rongqiao Zhang ja tema kolleegid.
Teadlased loodavad välja selgitada, kas Kamoʻoalewa on lahtistest kivimitest koosnev kosmiline kruusahunnik või üks terviklik kivikeha. Samuti soovivad nad teada, kas asteroidil leidub vee jälgi, millest see koosneb, kuidas selle orbiit on aja jooksul kujunenud ning kas Päikeselt lähtuv päikesetuul on selle arengut mõjutanud.
Maale toodavad kivimiproovid aitavad kontrollida ka üht põnevat hüpoteesi: teleskoobivaatluste põhjal arvavad teadlased, et Kamoʻoalewa võib olla kunagi Kuult välja paiskunud kivimitükk.
Pärast ligi üheksakuulist uurimisperioodi Kamoʻoalewa juures jätkab Tianwen-2 teekonda Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidivöös paikneva objekti 311P juurde. Enne seda möödub sond veel kord Maast ning heidab alla kapsli asteroidilt kogutud proovidega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui automaatjaam Psyche lendab kosmosesse, siis piltlikult rändab see samal ajal ka sügavale Maa sisemusse. See metallasteroid on äravahetamiseni Maa tuuma pisikese versiooni sarnane ning seda uurides võime me teada saada üht-teist ka oma planeedi südames toimuva kohta. Maa päris tuumani ei suuda me praegu siiski küünitada.
66 miljonit aastat tagasi rammis üks hiigelsuur asteroid Maad. Nüüd on arvutisimulatsioonidest selgunud, kust see tuli.
Meie planeedil hakkavad otsa saama oluliste metallide varud. See tähendab, et kui me tahame toota mobiiltelefone, elektriautosid ja paljut muud, mis on moodsas maailmas argine, siis peame leidma materjalidele kuskilt lisa. See on põhjus, miks teadlased plaanivad uute robotkullakaevurite armeed, mille võiks teele saata asteroidide poole.
Kas kõik dinosaurused said surma ühe pauguga, kui asteroid Maad tabas?
Päikesesüsteemi uhkeima välimusega planeet on ilmsesti gaasihiid Saturn – seda tänu pilkupüüdvatele rõngastele, mis koosnevad jääst ja kivimeist. Euroopa, Põhja-Ameerika ja Austraalia meteoriidikraatrid kõnelevad sellest, et ka meie planeeti ümbritses kunagi rõngas ja see mängis elu arengus otsustavat rolli.