Kliimamuutus ja tuulemustrid muudavad Läänemere ranniku külmalained äärmuslikumaks
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased avaldasid hiljuti ajakirjas Environmental Research: Climate uuringu, mille teemaks olid merelised külmalained Läänemeres aastatel 1982–2023. Tulemused näitasid, et kuigi Läänemeri tervikuna soojeneb ja külmalaineid esineb arvuliselt vähem, muutuvad ekstreemsed rannikualade külmalained samal ajal üha intensiivsemaks.
Shakti Singh ja Evelin Süld kirjutavad ülikooli teadusuudises, et TalTechi teadlaste uurimisrühm analüüsis Copernicuse satelliitidel põhinevaid merepinna temperatuuri andmeid ning hindas ekstreemsete külmasündmuste pikaajalisi muutusi ja varieeruvust.
Meresüsteemide instituudi doktorant-nooremteaduri Shakti Singh sõnul oli uuringu üks peamisi eesmärke hinnata, kuidas mere pikaajaline soojenemine võrreldes lühiajalise aastate vahelise muutlikkusega mõjutab külmalainete sagedust ja intensiivsust. „Need vaatlused annavad olulist teavet selle kohta, kuidas rannikuveed reageerivad muutuvatele atmosfääritingimustele hoolimata kiirest globaalsest soojenemisest,“ põhjendas uuringu vajalikkust Singh.
Kuigi merelisi kuumalaineid on põhjalikult uuritud, mõjutavad ka merelised külmalained, mida iseloomustab tavapärasest madalam merepinna temperatuur, märkimisväärselt mere ökosüsteeme ning neil on sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Kuna Läänemeres on täheldatav püsiv pikaajaline soojenemistrend (ligikaudu 0,05 °C aastas), on mereliste külmalainete üldine arv, kestus ja ulatus vähenenud. Kuid siis, kui teadlased eemaldasid andmetest matemaatiliselt globaalse soojenemise taustatrendi, et eristada lühiajalisi muutusi, ilmnes rannikualadel vastupidine suundumus.
Doktorant-nooremteaduri Singhi sõnul on rannikualade külmalained üldjuhul intensiivsemad kui avamerel esinevad sündmused ning merepinna temperatuur võib nende ajal langeda ligikaudu 4 °C võrra. Alates 2006. aastast on nende rannikulähedaste külmalainete intensiivsus teatud piirkondades märkimisväärselt suurenenud.
„Need ekstreemsed rannikualade sündmused on peamiselt seotud tugevate tuultega, mis põhjustavad rannikul süvaveekerkeid ehk tõusuhoovusi (ingl. upwelling), mille käigus soe pinnavesi liigub rannikust eemale ning sügavamatest veekihtidest kerkib pinnale külmem vesi. Teine oluline tegur on külma Arktika õhu jõudmine Läänemere piirkonda teatud atmosfääritingimuste korral. Suuremastaapsed atmosfääriringluse mustrid, näiteks Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO), mõjutavad tugevalt neid tuulerežiime ning aitavad kaasa rannikualade külmalainete tugevnemisele,“ loetleb põhjuseid Singh.
Uuringus kaardistatati 42 aasta jooksul mereliste külmalainete muutuvat iseloomu. Tulemused näitasid, et kuigi Läänemeri tervikuna soojeneb ja külmalaineid esineb vähem, muutuvad ekstreemsed rannikualade külmalained samas aina intensiivsemaks tuule põhjustatud kerkehoovuste ja arktilise õhu sissetungide tõttu.
Need tulemused aitavad paremini mõista varjatud temperatuuristressi mõju kohalikele mereökosüsteemidele ja kalandusele. Nende nähtuste edasine uurimine on oluline kohanemisstrateegiate väljatöötamiseks, mis aitaks leevendada muutuvate külmalainete dünaamika ökoloogilisi mõjusid ning suurendada Läänemere piirkonna vastupanuvõimet soojenevas kliimas.
Seotud lood
Valdav osa klimatolooge leiab, et Põhjamaadesse soojust toov hoovustesüsteem, nn Atlandi ookeani põhja-lõunasuunaline soojuspump (AMOC) on stabiilne. Ühe kliimateadlase meelest on risk, et see süsteem üles ütleb, siiski suur. Kui nii, peavad Põhjamaade elanikud valmistuma senisest märksa krõbedamateks oludeks.
Igal aastal laastavad Kariibi mere piirkonda ülivõimsad orkaanid. Üleilmse keskmise temperatuuri tõustes peaks üldtunnustatud teooriate järgi olema rohkem ka keeristorme. Kas see ikka on nii? Üks kliimateadlane arvab, et tulevik on siiski teistsugune.
Kolm euroopa laulusääske (Culiseta annulata) leiti Islandil Reykjaviki eeslinnast nimega Kjósarhreppur ehk Kjós. ABC News teatab, et koos Antarktikaga oli Island seni üks kahest Maa piirkonnast, kus kliima oli sääskedele elamiseks liiga külm.
Kõikjal maailmas suureneb plahvatuslikult linnades elavate rottide arv. Hiljutises raportis on ära toodud põhjus, miks see nii on. Rottide sigimistsüklit mõjutab üleilmne kliima soojenemine. Teadlased valmistuvad nüüd suureks kahjuritõrjekatseks.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele