Kliima soojenemise tuules jõudsid Islandile esimesed sääsed

Putukahuviline Björn Hjaltason märkas 16. oktoobril “kummalist kärbest” ja postitas sellest teate Facebooki gruppi “Insects in Iceland” ehk “Islandi putukad”. Hjaltason, kes elab Kjósis, oli tegelikult avastanud emase sääse - esimese Islandil.

Islandi loodusteaduste instituudi entomoloog Matthías Alfreðsson kinnitas ajalehele The Guardian, et punase veini lõksudesse, mida tavaliselt kasutatakse koide või ööliblikate püüdmiseks, püüti kinni kolm sääske – kaks emast ja üks isane.

Euroopa laulusääsk (C. annulata) on külmakindel liik, mida leidub Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Aasias. Seda on samuti leitud Kanadas ja USA põhjaosas. Euroopa laulusääsk kuulub pistesääsklaste sugukonda. Eestis leidub selle sugukonna sääski üle 30 liigi, sealhulgas ka see liik, mis nüüd Islandilt avastati.

See sääsk muneb tihti inimeste nn kunstveekogudesse - vihmaveetünnidesse, ämbritesse, tsisternidesse, lillepottidesse ja vanadesse rehvidesse, mis aitab liigil levida uutesse piirkondadesse.

Varem oli Island üks kahest piirkonnast maailmas, mille kliima oli sääskede jaoks liiga külm. Sealne ainulaadne kliima ja ökoloogilised tingimused ei sobinud sääskedele, eriti seetõttu, et Islandil pole sobivalt sooja veega seisuveekogusid, mida sääsed vajavad sigimiseks.

World Weather Attributioni teatel soojeneb Island praegu neli korda kiiremini kui ülejäänud põhjapoolkera, kuna lõunast voogab sinna pidevalt sooja õhku. Tulemusena näivadki sääsed olevat end nüüd saareriigis sisse seadnud.

Ülemaailmne soojenemine on “täiuslik torm” sääskede ja sääskedega levivate haiguste jaoks, ütles Florida Lõunaülikooli integreeritud bioloogia osakonna dotsent Ryan Carney ABC Newsile. Sääskedel on mugavam uutele aladele levida ja parem paljuneda, kõrgem temperatuur kiirendab aga ka erinevate haigustekitajate arengut ja suurendab sääskede levitatavate nakkushaigust hulka.