SpaceX-i kanderaketi majakõrgune osa räntsatas eile kogemata Kuule
Kasutatud raketiaste, mis põhimõtteliselt on korraliku kortermaja suurune tükk kosmoseprügi, tekitas Kuule eeldatavasti paarikümnemeetrise läbimõõduga kraatri.
SpaceX-i raketi Falcon 9 aste kukkus Kuule eile, 5. augustil. Sellist tulemust ei olnud ette nähtud, kui rakett 2025. aastal teele saadeti.
Teadlased said juba aprillis teada, et viiekorruselise maja kõrgune ja neli tonni kaaluv teine aste on määratud Kuule kukkuma, ning arvutasid välja selle kokkupõrke kuupäeva, kellaaja ja toimumiskoha. Astronoomid lootsid, et kokkupõrke tagajärjel tekib Kuul tolmupilv, mida oleks võimalik teaduslikel eesmärkidel uurida, kuid esialgsed vaatlused ei tuvastanud märgatavat valgussähvatust ega tolmupilve. Kokkupõrke käigus põrutas raketiaste Kuule otsa kiirusel umbes 8700 km/h, teatab Popular Mechanics.
Kõnealune kanderakett Falcon 9 startis 15. jaanuari 2025 varahommikul. Kasuliku lastina olid sel kaasas kaks Kuule mõeldud kosmoseaparaati, mis kuulusid USA ettevõttele Firefly Aerospace ja Jaapani firmale ispace. Esimene maandur Blue Ghost laskus Kuule edukalt 2. märtsil Mare Crisiumi piirkonnas Mons Latreille'i lähedal, kuid Jaapani maanduriga katkes side mõni sekund enne maandumist ning see kukkus Mare Frigorisesse.
Täpne päev selgus aprillis
Kuna Kuu-missioon vajas stardil rohkem tõukejõudu kui Maa-lähedastele orbiitidele kosmoseaparaate viivad SpaceX-i raketistardid, ei põlenud raketi teine aste Maa atmosfääris ära ega kukkunud ookeani.
Tavaliselt jääks teine aste orbiidile kosmoseprügina, mida tulevased satelliidid peavad vältima, kuid aprilli lõpus ennustas astronoom Bill Gray täpselt kuupäeva, kellaaja ja koha, kus kütuseta ja juhitamatu aste Kuu pinnale kukub.
„Sisuliselt juhtus see, et Päikese aktiivsuse ja gravitatsioonijõudude koosmõju suunas selle Kuu poole,“ ütles SpaceX-i NASA teadusprogrammide ja Dragoni kosmoselaeva programmide direktor Julianna Scheiman esmaspäeval ajakirjanikele.
See ei ole esimene kord, kui kanderaketi aste Kuule kukub. Näiteks 2009. aastal saatis NASA teadlikult ühe raketiastme Kuu lõunapooluse piirkonda ja lasi sel meie kaaslasele otsa lennata, et uurida kokkupõrke käigus üles paiskunud tolmu. Katse osutus edukaks, sest vaatlused tuvastasid tekkinud tolmupilves vett.
Ka seekord ei soovinud teadlased võimalust kasutamata jätta. Nad suunasid teiste seas Arizona Lowell Discovery Telescope'i ja Tšiili Very Large Telescope'i vaatlused Einsteini kraatri lähedale Kuu nähtava poole kauges lääneosas. Tulemused olid märkimisväärselt tagasihoidlikud, kuid see ei tulnud tingimata üllatusena.
Sähvatust polnud näha
Ajalehe The New York Times andmetel eeldasid simulatsioonid, mille järgi oleks raketiaste pidanud tekitama vaadeldava tolmupilve, et see tabab Kuud püstiasendis. Võimalik on aga, et aste kukkus Kuule hoopis „kõhuli“. Esialgsed vaatlused ei näidanud märgatavat valgussähvatust ega muutusi Kuu pinnal, kuid Paranali observatooriumi operaatorid teatasid muutustest emissioonijoonte spektris, mis võivad viidata kokkupõrkele.
Hetkel kuum
Lõuna-Korea Kuu automaatjaam Danuri teeb piirkonnast enne ja pärast kokkupõrget tehtud pilte ning NASA Lunar Reconnaissance Orbiter lendab kokkupõrkepaiga kohalt üle vähem kui nädala jooksul.
Kuigi inimesed on Kuule juba varem kosmoseprügi jätnud, näitab selle kokkupõrke planeerimata iseloom taas, et kosmoseprügi muutub üha suuremaks probleemiks nii Maa kui ka Kuu orbiidil.
„Sellel võib olla mõningane, tõenäoliselt küll väike teaduslik väärtus ning me võime sellest midagi õppida,“ ütles Gray ajalehele The Guardian. „See ei kujuta kellelegi ohtu, kuid toob esile teatava hoolimatuse selles, kuidas järelejäänud kosmosetehnikast ehk kosmoseprügist vabanetakse.“
Seotud lood
NASA teatas, et on välja valinud Elon Muski kosmoseettevõtte SpaceX, et see konstrueeriks kosmoselaeva, mis tooks rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) pärast selle töö lõppemist 2030. aastal orbiidilt ümber Maa alla. Kosmosejaam - või see, mis jaamast järgi jääb -, uputatakse seejärel Vaiksesse ookeani.
Meie planeedil hakkavad otsa saama oluliste metallide varud. See tähendab, et kui me tahame toota mobiiltelefone, elektriautosid ja paljut muud, mis on moodsas maailmas argine, siis peame leidma materjalidele kuskilt lisa. See on põhjus, miks teadlased plaanivad uute robotkullakaevurite armeed, mille võiks teele saata asteroidide poole.
Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on oma aja ära elanud. Plaanide järgi põleb see 2031. aastal suurejoonelise nn enesetapumissiooni käigus ära. Kosmos ei jää inimtühjaks. Orbiidil on valmis koha sisse võtma mitu eraettevõtet, igaühel oma trumpkaart uue jaamaga tagataskus valmis. Kirjutame võidujooksust, mille tulemusel peaks orbiidile ümber Maa ehitatama mikrogravitatsiooni tingimusis töötavad tehased, laborid ja turismiobjektid.
Kas kosmoseuuringuteks võiks kasutada ka tulirelva? NASA esindajad arvavad, et vastus sellele küsimusele on jah. Teadlased plaanivad ilmaruumis põmmutada tillukesi kuule, mis sisaldavad murrangulisi tehnoloogilisi lahendusi. See esmapilgul veider plaan võib osutuda tähtsaks kogu inimkonnale.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele