Mis põhjustas läinud nädalal hävitava maavärina Venezuelas?
Vaid 39sekundilise vahega tabas Lõuna-Ameerika põhjaosas asuvat Venezuelat kolmapäeva, 24. juuni õhtul kaks võimsat maavärinat. Neist tugevama magnituud oli 7,5 ning maavärina ulatust kujutavad kaardid näitavad, et värinad ulatusid pealinna Caracaseni, kuigi epitsenter asus sellest umbes 170 kilomeetrit lääne pool. 29. juuni seisuga oli teatatud vähemalt 1430 hukkunust. Enim sai kannatada sadamalinn La Guaira.
Maa värisemise põhjuseks Venezuelas on riigi põhjaranniku all sügaval peituv murranguvöönd. Piirkonna geoloogia on sedavõrd keeruline, et uusi tugevaid maavärinaid ei saa kaugeltki välistada.
Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus (USGS) hindas päev pärast katastroofi, et tõenäosus, et hukkunute arv jääb vahemikku 10 000 kuni 100 000 inimest, on 42 protsenti. Veelgi suurema hukkunute arvu tõenäosuseks hinnatakse 17 protsenti.
Need hinnangud pärinevad seireasutuse automaatsest arvutussüsteemist, mis ühendab maavärina tugevuse ja maapinna värisemise ulatuse andmed teabega selle kohta, kui palju inimesi piirkonnas elab ning kui vastupidavad sealsed hooned tavaliselt on.
Venezuelat tabavad hiiglaslikud maavärinad harvem kui näiteks Tšiilit või Mehhikot, kuid riigil on siiski pikk laastavate maavärinate ajalugu. USGS teatel oli Venezuela kõige katastroofilisem maavärin 1812. aastal. Siis hõlmas maavärin niinimetatud Boconó murrangusüsteemi. Hävis osa Mérida ja Caracase linnadest ning hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest.
Selle kõige põhjus peitub sügaval riigi põhjaranniku all, kus kaks laama ehk maakoore hiidplokki on pidevas liikumises.
Laamad hõõrduvad
Venezuela ei paikne klassikalisel laamapiiril, kus üks laam sukeldub teise alla (seda nimetatakse subduktsiooniks ja selline laamapiir asub näiteks Sitsiilia lähedal ning on seotud aktiivse Etna vulkaaniga) ja kus tavaliselt tekivad kõige võimsamad maavärinad. Geoloogilised GPS-uuringud näitavad, et Kariibi laam liigub Lõuna-Ameerika laama suhtes ida poole umbes 20 millimeetrit aastas. Umbes sama palju kasvab aasta jooksul üks sõrmeküüs.
Nende kahe teineteisest mööda liikuva laama liikumine jaguneb pika murranguvööndi peale. Lisaks Boconó murrangule kuuluvad sellesse näiteks ka San Sebastiáni ja El Pilari murrangud.
Murrang on sügav lõhe maakoore kivimites, kus mõlemal pool paiknevad kivimiplokid liiguvad üksteise suhtes. Põhja-Venezuela arvukate murrangute puhul ei toimu see umbes 20 millimeetri suurune aastane nihkumine siiski ühtlaselt. Selle asemel kivimid haakuvad ja lukustuvad aastakümneteks või isegi sajanditeks. Maakoores kuhjuvad pinged nagu üha rohkem painduvas oksas, kuni lõpuks annab osa murrangust järele ehk piltlikult oks murdub. Kui see juhtub, “hüppavad” kivimiplokid äkitselt mitu meetrit külgsuunas ning kogunenud energia levib lainetena läbi maapinna. See ongi maavärin.
USGS-i esialgse analüüsi kohaselt paiknes magnituudiga 7,5 maavärina kese umbes 23 kilomeetrit Lääne-Venezuelas asuvast Yumare linnast kagus. Ameti analüüs näitab, et maavärina niinimetatud hüpotsenter ehk kolle asus vaid kümne kilomeetri sügavusel maakoores. Hüpotsentrile maapinnal vastavat punkti nimetatakse epitsentriks.
Ameerika seismoloogiavõrgustiku IRIS andmetel on maapinnal tuntavad värinad sageli tugevamad siis, kui maavärina hüpotsenter asub maapinnale lähedal. See tähendab, et seismilised lained kaotavad teel maapinnale vähem energiat ning jõuavad hoonete ja linnadeni suurema jõuga. Hüpotsentri asukoht võis seega olla üks põhjusi, miks 24. juuni maavärinad kujunesid nii laastavaks.
Yumare ja Moróni ümbrus paikneb Venezuela keerulise murrangute võrgustiku lääneosas. Seal jõuab Boconó murrang Kariibi mere rannikuni ning ühendub teiste aktiivsete murranguvöönditega.
USGS selgitab, et tugev maavärin võib muuta maakoores valitsevate pingete jaotumist ning viia ka naabruses asuvad murrangud nende murdumispunktile lähemale. Näiteks Türgis järgnes 1939. aasta suurele maavärinale terve rida uusi tugevaid maavärinaid, kui murrangud liikusid järk-järgult lääne poole mööda Põhja-Anatoolia murrangut.
Geoloogide järgmine ülesanne on nüüd välja selgitada, kas Venezuela topeltmaavärin on suurendanud pingeid ka riigi teistes aktiivsetes murrangutes.
Seotud lood
Kas osa Californiast võib suurte ja väikeste maavärinate mõjul järgmiste miljonite aastate jooksul end mandri küljest lahti väänata?
Isegi väiksel kliimamuutusel on oht äratada magav hiiglane, kui temperatuur tõuseb, jää sulab ja merevee tase kerkib. See võib Maa geoloogilise tasakaalu paigast viia ja vallandada vulkaanilise hüperaktiivsuse, tohutud metaaniplahvatused ja maavärinate meeletu ...
Maavärin tekib siis, kui Maa sisepingete tõttu hakkab pind meie all vappuma. Kergemal juhul tunnevad inimesed seda lihtsalt kerge värinana, aga kõige võimsamad maavärinad ajaloos on raputanud terveid linnu, häirinud isegi Maa pöörlemist ja lühendanud ööpäeva kestust.
NASA InSighti maandur registreeris 4. mail Marsil tugeva värina. Selle magnituud oli hinnangute järgi 5. Nii oli see umbes kuus korda energiarikkam kui eelmine tuvastatud Marsil toimunud värin.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele