Krooniline seljavalu muudab ebameeldivad helid talumatuks
Enamiku inimeste jaoks on heli, kui noaga taldrikut kriibitakse, ebameeldiv, kuid ununeb ruttu. Kroonilise seljavaluga inimese jaoks võib seesama heli tunduda peaaegu füüsiliselt talumatu. Uued aju-uuringud on nüüd näidanud, miks see nii on.
Värske uuring, mis avaldati ajakirjas Annals of Neurology, leiab, et kroonilise seljavaluga inimesed hindavad tavalisi ebameeldivaid helisid märksa häirivamaks kui inimesed, kelle selg ei valuta.
Avastuse tegi eriti kõnekaks tõsiasi, et erinevus helitundlikkuses oli kahe rühma - haige seljaga inimeste ja tervete - vahel suurem, kui erinevus selles, mida kahe rühma liikmed tundsid siis, kui neile katse käigus pöidlaküünele survet avaldati. Kui tundlikkus müra suhtes ületab tundlikkuse puudutuse suhtes, on loogiline selgitus see, et midagi peab olema valesti ajus, mitte ainult selja kudedes.
Kroonilise seljavaluga on maailmas kimpus üle 600 miljoni inimese ning enamikul juhtudel ei selgita valu ükski struktuurne vigastus. Teadlased on juba ammu kahtlustanud, et krooniline valu võib peegeldada hoopis muutusi selles, kuidas aju töötleb sensoorset infot, võimendades stiimuleid viisil, mis ei vasta enam tegelikule koekahjustusele. Uus uuring lisab sellele pildile uusi detaile, näidates, et aju kõrgendatud seisund ulatub pelgast valust palju kaugemale ja mõjutab seda, kuidas aju töötleb kogu sensoorset keskkonda ehk kõiki saadavaid muljeid.
Colorado ülikooli ja Hamburg-Eppendorfi ülikooli meditsiinikeskuse teadlased tegid uuringu, kus osales 142 kroonilise seljavaluga täiskasvanut ja 51 täiskasvanut, kelle selg ei valutanud. MRI-skannerisse (magnetresonantstomograafi) paigutatud osalejatele mängiti kahe erineva tugevusega ebameeldivat heli - salvestust noast, mis liigub üle klaasi. Neile avaldati ka survet vasaku pöidla küünele, mida tehti kahe erineva tugevusega. Pärast iga stiimulit hindasid nad, kui ebameeldiv kogemus oli, skaalal nullist sajani.
Seljavaluga patsiendid hindasid helisid palju ebameeldivamaks kui kontrollrühm ning mida tugevam oli neil olnud seljavalu uuringule eelnenud nädalal, seda häirivamaks nad helisid pidasid. Pidev valu ja tundlikkus heli suhtes liikusid käsikäes.
Aju skannimine paljastas ka mehhanismi selle taga. Patsientidel ilmnes üliaktiivsus aju peamises helitöötluskeskuses ja teises keskuses, mis ühendab sensoorseid signaale ja annab kogemustele emotsionaalse tähenduse. Lisaks - kaks nn vaikerežiimi võrgustiku piirkonda, mis on seotud eneseteadlikkuse ja emotsioonide reguleerimisega, näitasid seljavaluga patsientidel vähenenud aktiivsust. See võib tähendada, et patsientide võime häirivat sisendit vaigistada võib olla langenud ja helid mõjuvad seepärast nii palju tugevamalt.
Pärast esmast skaneerimissessiooni jagati osalejad juhuslikult ühte kolmest rühmast: valu ümbertöötluse teraapia (Pain Reprocessing Therapy ehk PRT), platseebosüst füsioloogilise lahusega või tavapärase ravi jätkamine.
PRT on psühholoogiline ravimeetod, mis põhineb eeldusel, et enamikul kroonilise seljavalu juhtudel tekitab valusignaalid aju, mitte tegelik koekahjustus seljas. Nelja nädala jooksul osalesid patsiendid ühel telekonsultatsioonil ja kaheksal vestlusteraapia seansil, mille eesmärk oli aidata neil muuta seda, kuidas nad neid signaale tõlgendavad, kasutades tehnikaid, mis aitavad ajul mõista, et tajutud oht ei ole tegelik.
Järelskaneerimisel teatasid PRT-ravi saanud osalejad, et nende ebamugavustunne madala intensiivsusega helidele reageerides oli nüüd oluliselt väiksem, võrreldes platseeborühmaga. PRT oli seotud ka suurenenud aktiivsusega ajupiirkondades, mis on seotud emotsioonide reguleerimisega, mis viitab aju võime osalisele taastumisele häiriva heliga hakkama saamisel. Mõju suurus oli küll mõõdukas, kuid muutuse suund oli selge.
Paljudele kroonilise seljavaluga inimestele on mingil hetkel öeldud, et neil pole struktuurselt midagi viga. Ajuskannid näitavad üha selgemalt, et see ei tähenda tingimata, et midagi oleks täiesti korras. Nende aju on muutunud ning koos sellega ka kogu sensoorne keskkond, mida inimene kogeb.
Seotud lood
Akupunktuur ehk nõelravi on eksisteerinud tuhandeid aastaid, kuid selle mõju kohta on ikka vähe teada. Selgitamaks välja tõde selle iidse ravivõtte kohta, on teadlased teinud mitmesuguseid uuringuid, ent selgusele jõudmise eesmärgil on tähtis korraldada suurejooneline mustkunstinumber, milles peaosa mängivad võltsnõelad ja teadmatusse jäetud patsiendid.
Süda hakkab kiiremini lööma, kui me näeme oma armastatut. Kui süda seisma jääb, on abi tugevast elektrilöögist. Meie rinnas tuksuvat rahutut lihast ümbritseb palju müüte. Imeline Teadus uurib, kas need ka tõele vastavad.
Tundub kuidagi ebaloogiline, et haavad sügelevad, sest neid sügades tõmbame haavad ju jälle katki ja paranemisprotsess aeglustub. Miks haavad sügelevad?
Ma näen kaua vaeva ning muudkui keeran ühte ja teist külge, samal ajal kui mu mees magab juba enne, kui ta pea patja puudutab. Miks me uinume nii erinevalt?
Uus uurimus näitab, et traumad kanduvad vanematelt lastele üle mitme põlvkonna. Pärandumise põhjus peitub epigeneetilises regulatsioonis, mis võimaldab organismil talletada mälestusi järglastes. See mehhanism valmistab järgmise põlvkonna ülikiiresti ette uues keskkonnas hakkama saamiseks, kuid võib põhjustada ka hirmu ja depressiooni.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele