Kreekast avastati maailma vanimad puidust tööriistad

Üks tööriistadest on peenike kepp, mis on umbes 80 cm pikkune, teatab uudisteagentuur AP. Seda võidi kasutada mudas kaevamiseks. Teine on väiksem puutükk (üleval pildil), mis on kas pajust või paplist, ja mille kasutus on mõnevõrra salapärasem. Seda võidi kasutada kivist tööriistade vormimiseks, arvavad teadlased esmaspäeval (26.01.26) teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringus.

Teadlased ütlevad, et kümneid ja sadu tuhandeid aastaid tagasi elanud inimesed kasutasid tegelikult tervet hulka kivist, luust ja puidust tööriistu, kuid puidust tööriistade leidmine on väga haruldane, sest puit laguneb kiiresti. Sellised esemed säilivad vaid kindlatel tingimustel. Puiteseme säilimiseks peab seda ümbritsev keskkond olema hapnikuvaene. Puit võib kaua säilida näiteks jääs, vee all või mõningates koobastes.

Kreekast Peloponnesose poolsaarelt leitud puittööriistad mattusid tõenäoliselt väga kiiresti setete alla ja säilisid aja jooksul just tänu niiskele, hapnikuvaesele keskkonnale. Varem on teadlased samast piirkonnast leidnud ka muid inimtegevuse jäänuseid, sealhulgas kivitööriistu ja lõikejälgedega elevandiluid. Kuigi puittööriistu otseselt ei dateeritud, on leiukoht ise umbes 430 000 aastat vana, mis annab aimu ka kahe uue leiu vanusest.

Inimeste säilmeid leiukohast seni leitud ei ole, seega pole veel selge, milline inimliik tööriistu kasutas. Need võisid kuuluda näiteks neandertallastele või Homo erectusele ehk püstisele inimesele, võibolla aga veel mõnele muule iidsele liigile. Varaseimad Homo sapiensi ehk meie liigi esindajate säilmed on teada umbes 315 000 aasta tagant Põhja-Aafrikast.

Kreeka leiukohas võib arheoloog Jarod Hutsoni (Smithsoniani rahvuslik loodusloomuuseum) peituda veel palju mineviku aardeid, mis ootavad avastamist. Kahe äsja leitud tööriista tagasihoidlik välimus muudab aga nende tõlgendamise keeruliseks. „Nende üle on raske vaimustuda, sest esmapilgul ei tundu need sugugi puidust tööriistadena. Ja me ei tea, milleks neid tarvitati,“ ütles Hutson, kes ise uue uuringuga seotud ei olnud.

Mõned teised näited väga vanadest puidust esemetest, mis meieni on jõudnud, on näiteks Saksamaalt leitud odad ning 300 000 aasta vanused Hiina kaevekepid, mida võidi kasutada taimede koos juurtega välja kaevamiseks.

Uus Kreekast pärit leid pakub haruldast vaadet iidsete tööriistade mitmekesisesse valikusse, heites pilgu „vähetuntud aspektile varajaste inimeste tehnoloogiast“, vahendas AP uuringu autorit Katerina Harvatit Tübingeni ülikoolist.