Eestlaste esivanemate toidulaud võetakse põhjalikult luubi alla

Toiduainete päritolu on tähtis nii tarbijale kui ka toiduainetööstusele. Ette tuleb tüssamist, mispuhul väidetakse mõnd vilja olevat hoopis teist päritolu, kui see on. Kolm aastat tagasi pandi maaeluministeeriumi toel algus uurimisprojektile „Eesti päritolu maasikate referents­andmekogu loomine“. Nüüd on Eesti maasikate andmebaas valmis.

Teadlased eraldasid esimest korda mullast DNAd ehk pärilikkus­materjali. Uue meetodiga on võimalik järjestada mõne ammu surnud inimese genoom ilma ühtegi luujupikest leidmata.

Seda, kuidas siiani on inimese põlvnemist kirjeldatud, võib iseloomustada ühe sõnaga: vale. Kahe mahuka DNA-uuringu tulemused näitavad, et meie liigi sugupuu istutati ammuaega tagasi hoopis teise kohta ja hoopis teisel ajal, kui seni arvatud. Rändame selles loos mööda uut, suuresti seni tundmatut rada tagasi meie liigi loo alguspunkti.

Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?