Vaata, kui palju välku lõi lõppeval aastal sinu kodukandis
Keskkonnaagentuur annab teada, et 2025. aastal registreeris välgudetektorite võrgustik NORDLIS Eestis kokku 29 472 pilv-maa välku. Seda on veidi rohkem kui perioodi 2005–2024 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2025. aastal äikest ligi 7% vähem.
2025. aasta Eesti äikesega seonduvat saab lähemalt uurida Keskkonnagentuuri ülevaateloost, mille leiab SIIT.
Kõige äikeselisem kuu oli juuli, mil registreeriti ligi 72% kõigist pilv-maa välkudest (21 116 lööki). Eriliseks tegi 2025. aasta välguhooaja aga aprillikuu, mil registreeriti koguni 2 009 pilv-maa välku (6,8%) – see on absoluutne aprillikuu rekord kogu mõõtmisperioodi jooksul alates 2005. aastast.
Kogu Eesti peale oli 2025. aasta äikesehooajal kokku 74 äikesepäeva (selleks loetakse päev, mil toimus vähemalt kolm NORDLISi detektorite registreeritud pilv-maa välgulööki), mis on pikaajalisest keskmisest kuue päeva võrra rohkem. Kõige rohkem oli äikest Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Eestis. Enim oli äikest Antsla (1289 välku), Narva (1094), Tõrva (1090) ja Põltsamaa (1066) ümbruses.
Lõppeva aasta (seni) viimane välk registreeriti muide 15. novembril Hiiumaal.
Seotud lood
Halvavad elektrilöögid, elavad päikesepaneelid ja välgunooled: saage tuttavaks looduse elektrikutega
Halvavad elektrilöögid, silmist paiskuv välgunool ning elavad päikesepaneelid – need on viisid, kuidas elektriga sina peal olevad loomad seda jõudu ära kasutavad. Elekter on abiks näiteks jahil, navigeerimisel ja võimaldab ka mööda seina üles ronida.
Mulle meeldib mõnikord äikese ajal ujuda. Kui aga välk vette lööks, kas see oleks mulle ohtlik? Kuidas välk vees levib? Kas see võib kalu tappa?
Inimesed on aastasadu rääkinud helendavatest keradest, mis äikese ajal äkki õhku ilmuvad. Nüüd on teadlased välja uurinud, et selle mõistatusliku nähtuse võib tekitada „magnetpusa“ atmosfääris.
Nad liuglevad Himaalaja mäetippude vahel hapnikuvaeses õhus, mõnel neist on kaasasündinud GPS ja nad sööstavad laotusest saagi kallale kiirusega 300 km/h. Mõni linnuliik suudab lennukunsti viia saaki jahtides ja pesapaiku otsides lausa äärmusteni.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele