Enamasti lööb välk maasse või mõnda maapinnal asuvasse kõrgemasse objekti. Sellegipoolest kujutab välk endast ujujatele suurt ohtu, sest ujuja peanupp või jäse on tasase veepinna kohal samamoodi kõrgem punkt, ja välk „valib“ alati maa- või veepinnani lühima võimaliku tee. Seepärast võib välk vette lüües tabada pigem ujujat, mitte see ei löö vette ujuja kõrval.
Kiskja elu pole lihtne. Eriti siis, kui ta soovib oma päevamenüüsse lisada mõne sellise looma või linnu, kes on tõeline enesekaitse spetsialist. Mõni niisugune võib tulistada röövlooma mürgise verega, mõni sööstlaskub vaenlase eest kivina läbi õhu maapinna poole ning mõni võib otsustada katta end roojast turvisega.
Kuni kaks kolmandikku maakera kalaliikidest suhtleb üksteisega helide abil. Teadlastel on uue uuringu tulemusena olemas ka päris hea ettekujutus sellest, millest vetevalla elanikud omavahel räägivad.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?