Poole miljoni inimese liikumisviisid jagati nelja rühma: mitteaktiivne ehk passiivne (autod ja ühistransport), kõndimine, kõndimine kombinatsioonis passiivse liikumisega ning peamiselt jalgrattaga liikujate grupp, kuhu kaasati ka need, kes ühendasid rattasõidu teiste liikumisviisidega. Tööle ja töölt koju liikumine jäeti analüüsist välja.
Võrreldes mitteaktiivsete liiklejatega oli jalgratturitel 19% väiksem üldise dementsuse risk, 22% väiksem Alzheimeri tõve risk, 40% väiksem varajase (enne 65. eluaastat) dementsuse risk ja 17% väiksem hilise dementsuse risk.
„Meie tulemused viitavad, et aktiivsete liikumisviiside - eriti rattasõidu - edendamine võib olla seotud väiksema dementsusriskiga keskealiste ja vanemate täiskasvanute seas, mis omakorda võib tuua suuti rahvatervisealast kasu, soodustades ligipääsetavaid ja jätkusuutlikke viise vaimse tervise hoidmiseks,“ kirjutavad teadlased.
Dementsus on mitmetahuline vaevus, mille välja kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid. Varasemad uuringud on näidanud selle seost ruumilise mõtlemisvõime ja aju mahuga, mis haakub ka käesoleva uuringu tulemustega: jalgratturitel oli keskmiselt suurem hipokampus. See on aju osa, mis tegeleb emotsioonide, ruumitaju ja mälestuste salvestamisega lühimälust pikaajalisse mällu.
Analüüsid näitasid positiivset seost rattasõidu ja kombineeritud rattasõidu ning hallolluse suurema hulga vahel kümnes aju piirkonnas.
Võimalik, et dementsusriski vähendab eeskätt just füüsiline aktiivsus, mida rattasõit nõuab. Samuti võib rolli mängida orienteerumine ja navigeerimine, pidev valmisolek ootamatusteks liikluses või kokkupuude värske õhuga. Kõiki neid võimalusi mainivad ka teadlased. Samuti tõstetakse esile geneetiline risk – näiteks oli rattasõidust vähem kasu neile, kellel oli APOE4 geenivariant, mis on seotud Alzheimeri tõvega.
Tänapäeval, mil rahvastik aina enam vananeb, on dementsus üha suurem probleem. On hädavajalik leida viise selle riski vähendamiseks. Jalgrattasõit võiks olla lihtne ja taskukohane võimalus paljude jaoks.
Uuring avaldati teadusajakirjas JAMA Network Open.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sinu kodu kõige nunnum asukas võib kinkida sulle midagi hoopis rohkemat kui oma meeldiva seltskonna.
Rohkem kui 50 000 briti vereproovide uuring on näidanud, et esimesed haigustunnused ilmnevad veres juba aastaid enne haiguse algust.
Üle 55 miljoni inimese kannatab dementsuse mõne vormi all. Haigete hulk kasvab iga aastaga 10 miljoni võrra. Seepärast otsivad teadlased lahendusi, mis takistaksid selle vaevuse invaliidistavate sümptomite teket. Uus uuring näitab, et sümptomite kujunemises võib olla määrav vitamiinipuudus.
Uue teadusuuringu käigus analüüsisid teadlased 2000-2500 aasta vanuseid kirjutisi Aristotelese päevilt. Neist nähtub, et tollal ei olnud vanusega seotud tõsised mälu-, kõne-, ning argumenteerimisprobleemid üldse levinud; vastupidi, need praktiliselt puudusid. Kas dementsus on seega moodsa aja haigus?