Avastati ürgsete superkiskjate sugupuu puuduv lüli
Täpsemalt on tegu uue türannosauruse liigiga, mis oli ühe aegade hirmuäratavama kiskja Tyrannosaurus rexi üks eelkäijaid. Liigi tuvastasid Kanada teadlased Calgary ülikoolist. Dinosauruse kivistis avastati Mongooliast Gobi kõrbest tegelikult juba väga ammu, 1970. aastatel, aga siis ei osatud aimata, et see võib kuuluda seni tundmatule liigile.
Leiu tähtsusest ei saadud aru enne, kui ülikooli loodusteaduskonna dotsent Darla Zelenitsky saatis magistrant Jared Vorise Mongooliasse uurimisreisile.
"Ta oli seal paar aastat tagasi ja vaatas seda fossiili," rääkis Zelenitsky The Canadian Pressile. "Ta saatis mulle sõnumi, et arvab, et see on uus liik. Ma mõtlesin, et “jee!” Ütlesin, et see on hea, aga me ei taha veel järeldustega kiirustada - kuid selgus, et tegu oligi uue liigiga."
See liik on saanud ladinakeelseks imeks Khankhuuluu mongoliensis, mis tähendab "Mongoolia draakonprintsi" ja selle liigi esindajad usutakse olevat umbes 85 miljonit aastat tagasi Siberist Alaskasse liikunud. Tollal ühendas Euraasiat Põhja-Ameerikaga maismaaühendus, Beringi väina polnud olemas.
Zelenitsky sõnul paikneb see liik evolutsiooniredelil väiksemate türannosauroidide ja suuremate türannosauruste nagu kuulus Tyrannosaurus rex, vahel. Kõik Tyrannosaurus rexi kivistised, mis on leitud, on leitud USA lääneosast.
"See puuduv lüli kaalus umbes 750 kilogrammi," kirjeldas Zelenitsky Mongoolias elanud T. rexi esivanemat. "Tema enda eelkäijad olid vaid mõnesajakilosed ja päris pisikesed, aga kui nüüd nende juures liikuda edasi juba tõeliste türannosaurusteni (T. rexideni - toim.), siis need kaalusid üle tonni, nende mass võis ulatuda hinnanguliselt kuni 5000 kilogrammini.“
Uurimistulemused avaldati täna, kolmapäeval, 11. juunil teadusajakirjas Nature.
"On väga põnev olla osa millegi sellise avastamisest, mis on olnud sahtlis 50 aastat. Aga veel põnevam on see, kui avastuse teeb doktorant," lisas Zelenitsky. "Uus avastus sundis meid vaatama türannosauruste sugupuud täiesti uue pilguga. Lõpuks pidime ümber kirjutama nende evolutsioonilise ajaloo."
Khankhuuluu (või mõni tema lähedane sugulasliik) võis Zelenitsky sõnul Aasiast Põhja-Ameerikasse liikuda saakloomade jälil liikudes. "Võimalik, et seal polnud palju türannosauruste tüüpi kiskjaid, seega võisid nad hõivata Põhja-Ameerikas vaba niši ja tõusta toiduahela tippu," rääkis ta. "Türannosaurused sattusid õigesse kohta õigel ajal, mis võimaldas neil mitmekesistuda ja areneda suure kehamassiga loomadeks, saades lõpuks hiiglaslikeks tippkiskjateks, kes terroriseerisid hiliskriidiajastul Põhja-Ameerikat ja Aasiat."
Zelenitsky sõnul toimus evolutsioon türannosauruseks geoloogilisel ajaskaalal kiiresti – tõenäoliselt mõne miljoni aasta jooksul.
Zelenitsky on oma karjääri jooksul kaasautorina kirjutanud üle 50 teaduspublikatsiooni ning ta kuulus ka meeskonda, kes esmakordselt leidis tõendeid selle kohta, et Põhja-Ameerikas elasid sulgedega kaetud dinosaurused.
Seotud lood
Teadlased leidsid Šveitsi Alpidest hamba, mis võis kuuluda kõigi aegade suurimale lihasööjale.
Portugalis tehtud väljakaevamistel leiti 150 miljoni aastased verejanulise hiiu jäänused. Tule koos Imelise Teadusega jahtima Euroopa ajaloo võimsaimat kiskjat.
Kui Inglise teoloog William Buckland 1824. aastal teatas, et on leidnud tundmatu suure looma kivistise, ei teadnud ta, millisele protsessi ta käima lükkas. Bucklandi 200 aasta tagune avastus oli stardipauk dinosauruste uurimisele, mis on ajaga aina enam hoogu kogunud. Alles nüüd hakatakse mõistma nende loomade elu pisimaid nüansse.
Viimaseil aastail on Põhjamaade kaljudest leitud luude ja hammaste kivistisi, mis pajatavad selle maailmanurga varastest asukatest. Leiud räägivad piirkonnast, mis oli täis verejanulisi hiigelsuuri loomi, kes elasid seal veel isegi 3,5 miljonit aastat tagasi.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele