Aprill ehk naljakuu toob endaga kaasa juba päevadest märgatavalt lühemad ööd. Kui muidu oleks selle üle põhjust ainult rõõmu tunda, siis taevavaatlejaid võib see veidi kurvaks teha. Jääb ju sedasi vähem aega taevast uurida ja lisa tuleb näpistada väärtuslikust uneajast.
© Foto: Taavi Niittee / Tõrva Astronoomiaklubi  — Tehnika: Orion 8” f/3.9, ZWO ASI071MC pro
  • © Foto: Taavi Niittee / Tõrva Astronoomiaklubi — Tehnika: Orion 8” f/3.9, ZWO ASI071MC pro
Olukorda süvendas märtsi lõpus toimuv kolimine suveaega. Kuigi loodusel on meie ajapidamisest ükskõik ning taevas ise ometigi ei muutu, nihutas keeratud kell tähistaevast argirütmide mõttes tund aega tagasi. Sellel põhjusel on aprilli kesk­paigas südaööl paistev taevas enam-vähem selline, nagu see oli eelmise kuu lõpus. Ainult mitte nii pime.
Hilisõhtuti paistavad lõunataevas Neitsi, Lõvi, Karjase, Berenike Juuste ja Jahipenide tähtkuju. Läänetaevasse looju­vad talvised Sõnni, Orioni, Kaksikute ja Veomehe tähtkuju ning idas tõusevad kõrgemale suvised Maokandja, Herkulese, Lüüra ja Luige tähtkuju. Neist kahes viimases silma paistvad heledad tähed Veega ja Deeneb kuuluvad suve tulekut ennustavasse Suvekolmnurga asterismi, mille viimane liige Altair tõuseb Kotka tähtkujus umbes tund pärast südaööd.
Bode ja Sigari hüüdnime kandvad galaktikad Suures Karus (või Suures Vankris). Kui neist esimene on klassikaline spiraalgalaktika, siis Sigar kuulub niinimetatud tähepurske galaktikate hulka. See tähendab, et selles toimub tormiline uute tähtede tekkimine, mille tagajärjel särab Linnuteest umbes kümme korda väiksem Sigar sellest viis korda heledamalt.
Suure Vankri nurgatähest Dubhest natuke eemal paikneb üks meie poolkera tuntumaid galaktikapaare – Bode ja Sigari galaktikad, mis kannavad vasta­valt tähiseid M81 ja M82. Need meist kõigest 12 miljoni valgusaasta kaugusel asuvad galaktikad on üksteisest kosmilises mõttes lähiminevikus lähedalt möödunud ning helendavad nüüd selle käigus alanud tähetekke tõttu. Bode spiraalgalaktika südames arvatakse asuvat ülimassiivne must auk, milles­se langev gaas paneb selle ümbruse tugevasti helendama. M81 on aga niinimetatud tähepurske galaktika, mis tähendab, et selles toimuv keskmine tähetekke määr ületab Linnutee oma mitukümmend korda. Galaktikapaari on parimal juhul näha binokliga, kuid soovitatav on siiski kasutada vähemalt 8tollist teleskoopi.
Suure Vankri tiputähe Alkaidi all, meist 23 miljoni valgusaasta kaugusel, asub M51 ehk Veekeerise galaktika, mis kuulub oma ebatavaliselt heleda tuuma tõttu niinimetatud Seyferti galaktikate hulka. Suure heleduse ja suhtelise läheduse tõttu oli Veekeerise galaktika esimene omasugune, mille spiraalset struktuuri teleskoobis vaadeldi. Veekeerist on mingil määral näha ka binokliga, kuid tarvis läheb vähemalt 8tollist teleskoopi ja väga pimedat taevast, et eristada selle kõrval asuvat pisemat M51b kääbus­galaktikat. Tegemist omavahel põrkuva paariga, millest väiksem on ammuses minevikus ilmselt Vee­keerise tasandist mitu korda „läbi kukkunud“, andes viimasele kaunid spiraalharud ning vallandanud mõlemas aktiivse tähetekke.
1781. aastal Prantsuse astronoomi Pierre Méchaini avastatud Sombreero galaktika asub meist 31 miljoni valgusaasta kaugusel ning on läbimõõdult kusagil veerand Linnuteest ehk umbes 50 000 valgusaastat. Sellest hoolimata sisaldab see sadakond miljardit tähte ning tuhandeid kerasparvi. Sombeero on meie lähipiirkonna üks heledamaid galaktikaid ning selle südames tuksub hinnangute kohaselt miljardi Päikese massiga võrdse massiga must auk.
Foto: Taavi Niittee / Tõrva Astronoomiaklubi Tehnika: Orion 8” f/3.9, Nikon D5600
Tuuleratta hiidspiraalgalaktika ehk M101 asub Suure Vankri tiputäht Alkaidi kohal, moodustades sellest järgmise Mizariga peaaegu võrdhaarse kolmnurga. Võrreldes Veekeerisega asub M101 meile küll mõni miljon valgusaastat lähemal, kuid on sellest tunduvalt tuhmim. Samas sisaldab see ligi triljon tähte, mida on umbes kaks korda rohkem, kui on tähti Linnutees. Pika säriajaga fotodelt on näha, et Tuuleratas paistab meile peaaegu otse pealt ning naabergalaktikate gravitatsioon on selle spiraalharud ühele küljele välja venitanud. Noorte ja kuumade täheparvede rohkus annab sellele sinaka ja kohati lillaka värvuse. Tuuleratast tasub vaadelda vähemalt 10tollise teleskoobiga.
Berenike Juustes on aprillis parim aeg vaadelda ja pildistada spiraalgalaktikat NGC 4565, mida kutsutakse vahel ka Nõela galaktikaks. Sellise nime on see teeninud väga lihtsal põhjusel: teleskoobiga vaadates paistab see otsekui pikk peenike nõel, mis on keskelt pisut paksem. Oma suhtelise läheduse tõttu on see üks parimaid näiteid spiraalgalaktikast külgvaates. Astronoomidel on põhjust arvata, et oma ehituselt ja suuruselt võib see olla väga sarnane Linnuteega.
Neitsi tähtkuju alumises ääres asuv M104 kannab tabavalt Sombreero galaktika hüüdnime. Tegemist on läätsekujulise hiidgalaktikaga, mille tasandit läbib kitsas ja tume tolmuvööt. Sombreero galaktika on mõõtmetelt umbes poole Linnutee laiune, kuid tähti sisaldab see tõenäoliselt rohkem ning sellest avastatud kerasparvede arv ligineb kahele tuhandele. Seda on kümme korda rohkem kui Linnutees. Sombreero on Neitsi galaktikaparve üks heledamaid liikmeid ning on uduse pallina näha isegi suhteliselt tagasihoidliku teleskoobi abil. Kuna M104 asub meie laiuskraadilt nähtuna suhteliselt madalal, on aprillis selle vaatlemiseks parim aeg paar tundi enne ja pärast südaööd.

Seotud lood

Lood
  • 01.04.25, 14:24
Kevadtaevas pakub galaktikaid ja kerasparvi
Kevadega koos saabub meie laiuskraadidele võrdlemisi kuiv ja selge taevaga aeg. See tähendab, et märtsi lõpp ja aprilli algus, kui on veel suhteliselt pime, on tähistaeva vaatlemiseks üks paremaid aegu. Alles mais ning eriti juunis on kaugete objektide nägemine juba peaaegu olematuks kahanenud pimeda aja tõttu raske.
Lood
  • 01.02.24, 06:29
Tähistaevas Eesti kohal: mida krõbedal talvekuul taevast vaadata
Kätte on jõudnud aasta lühim ja statistiliselt külmim kuu veebruar, mida vanarahvas tundis kui küünla-, hundi-, vastla-, kassi-, külma- ja lumekuud. Neist nimetusist ehk huvitavaim on kassikuu, mis tuli sellest, et veeburaris oli kassidel söögipoolise püüdmine lume ja külma tõttu raskendatud ning neile tuli ka sahvrist head-paremat pakkuda.
Lood
  • 21.12.24, 09:32
Eesti tähistaeva vaated külmimal ja lühimal aastaajal
Pööripäeva möödumisega algas astronoomiline talv. On aeg vaadata, mida see ühtede poolt vihatud, ent teiste poolt armastatud aastaaeg pakub tähistaeva ja astronoomiliste südmuste poolest. Kuigi esimesed talvekuud on enamasti veel suhteliselt pilvised, on kõige pimedam aeg nüüdseks jäänud selja taha. Märts peaks tooma juba selget taevast.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 06:00
Kuidas uus tehnoloogia muudab autojuhtimise lihtsamaks? Näide Kia Seltosest
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.
Tagasi Imeline Teadus esilehele