Soojenev kliima võib adeelia pingviinide kolooniad nälga jätta
Satelliidiandmed ja pingviinide väljaheite analüüsid näitavad, et kuulsa lõunamandri linnuliigi seis on keerulisemaks muutumas.
Alates 1972. aastast on NASA Landsati satelliidid jälginud Maa maismaapinda, registreerides kliimamuutusi, linnade laienemist ja loodusõnnetusi. Aastate jooksul on kogunenud mitu miljonit satelliidipilti ning kaks praegu töötavat satelliiti, Landsat 8 ja Landsat 9, teevad iga päev ligikaudu 1500 uut ülesvõtet. Seetõttu kasvab andmebaas pidevalt.
Nüüd kasutas USA-s Santa Cruzis asuva California ülikooli teadlaste töörühm seda tohutut pildikogu, et uurida lähemalt adeelia pingviine. Saadud tulemused on muret tekitavad.
Analüüsides 30 aasta jooksul kogutud Landsati satelliidipilte, kaardistasid teadlased üle kogu Antarktika elavate adeelia pingviinide toitumise nende väljaheidete värvuse põhjal. Võrreldes pingviinide väljaheidete värvimarkereid välitöödel kogutud proovidega, suutsid teadlased eristada neid kolooniaid, kus elavad pingviinid toituvad peamiselt kaladest, nendest, kus põhitoiduks on hiilgevähilised ehk krill.
Uuring näitas, et kui inimtekkelise kliimamuutuse tõttu merejää väheneb, lähevad pingviinid üle krillirikkamale toidulauale.
Sellise toitumisega kolooniad on kahanemisohus. Kalad annavad poegadele rohkem energiat ja parandavad nende ellujäämisvõimalusi, aga krill on väiksema energiasisaldusega. Mõnes piirkonnas on pingviinipopulatsioonid juba vähenemas.
California ülikooli mereteaduse professor ja uuringu juht Michael Polito peab tulemusi väga tõsiseks. „Meie uuring näitab, kuidas hiljutine soojenemine on häirinud Antarktika mereökosüsteemi toiduvõrgustikku, millest need pingviinid sõltuvad. See on paljudele nende populatsioonidele kahjulik,“ ütles ta ülikooli pressiteates.
Kui merejää kahanemine jätkub, võivad pingviinid sattuda olukorda, kus neil on peamist toiduallikat üha raskem leida.
Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Current Biology.
Seotud lood
Ma tean, et Maa ei ole lame, aga tore oleks teada, mis oleks lameda Maa puhul teisiti. Mis juhtuks meie ilmaga?
On ammu teada, et bakterid suudavad raskusteta elada äärmuslikus pakases, tugeva kiirituse käes ja söövitavas happes. Mõne aja eest avastati mikroobid, kes saavad energiat üksnes hõredatest gaasidest. See tähendab, et lootus kosmosest elu leida on suurem kui varem.
Äärmuslik 3,5 või mõõdukas 0,5 kraadi – teadlased ei tea, kui palju temperatuur tõuseb, ent tehisintellekt ja satelliidimõõtmistest leitud seaduspärasused annavad meile nüüd tulevikukliimast üsna täpse pildi.
Kašelotikarjad koosnevad ainult emadest ja poegadest ning emasloomad hoiavad seal üksteise poegi. Isasloomadel puudub karjale ligipääs ning neil lubatakse liituda ainult aeg-ajalt ja ajutiselt selleks, et paarituda.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele