Teadlased hoiatavad: inimesed unustavad tihti duši all pesta kolme kõige mustemat kehapiirkonda
Neis kolmes kehapiirkonnas kogunevad edukalt bakterid, sest jätame need duši all pidevalt tähelepanuta.
Kui me end peseme, eemaldame nahalt mustuse, ebameeldiva lõhna ja surnud naharakud. Duši all käimine aitab ka vältida seda, et nahale asuksid elama kahjulikud mikroobid, näiteks bakterid, viirused ja seened.
Seda siis, kui peseme end korralikult. Teadlased on näidanud, et paljud inimesed kipuvad jätma pesemata just kolm kehapiirkonda, kuhu soovimatud mikroobid kergesti elama asuvad.
George Washingtoni ülikooli teadlased kogusid katses osalejatelt kokku 129 DNA-proovi. Need võeti nii kergesti ligipääsetavatest kehapiirkondadest, näiteks käsivartelt, kui ka raskemini ligipääsetavatest ja bakterirohketest kohtadest, mis sageli tähelepanuta jäetakse.
Tulemused näitasid, et käsivartel oli mikroobide liigiline mitmekesisus suurem, mis viitab tervislikumale nahakeskkonnale, kui kõrvade taga, varvaste vahel ja nabas. Just neis kolmes piirkonnas elasid teistsugused bakterikooslused kui keha kergemini pestavates kohtades. Põhjus on selles, et inimesed lihtsalt unustavad neid piirkondi korralikult pesta.
„Näiteks käsivarre ja sääre kuivad nahapiirkonnad olid erinevate mikroorganismide poolest märksa rikkalikumad kui rasunäärmerikas piirkond kõrvade taga ning niisked piirkonnad nabas ja varvaste vahel,“ ütles George Washingtoni ülikooli biostatistika ja bioinformaatika professor ning uuringu juhtivautor Keith Crandall.
Need keha sopid ja nurgatagused jäävad kergesti tähelepanuta ning kui kahjulikud mikroobid saavad seal head kasvutingimused, võib naha loomulik tasakaal häiruda.
„Selline tasakaalu häirumine võib põhjustada nahahaigusi, näiteks ekseemi või aknet, ning ebameeldivat lõhna teatud kehapiirkondades,“ märgitakse uuringus.
Kõrvade taga asuvad higinäärmed. Iui higi puutub kokku bakteritega, võib see aja jooksul hakata ebameeldivalt lõhnama.
Kuigi duši all voolab vesi ja seep tõenäoliselt üle jalgade ja varvaste enne äravoolu jõudmist, ei puhasta see piisavalt varbavahesid. Sealne nahk toodab küll vähe rasu, kuid jalad kipuvad tugevalt higistama.
Naba on niiske ning selles on mitu volti, mis on ideaalne keskkond surnud naharakkude, higi, bakterite ja seente kogunemiseks. Teadlaste sõnul piisab naba puhastamisest iga päev või üle päeva.
Nende piirkondade pesemiseks ei ole vaja kasutada mingit erilist meetodit ega spetsiaalset seepi. Kõige tähtsam on lihtsalt meeles pidada, et ka need kohad tuleb puhtaks pesta.
Artikkel ilmus esimest korda 2023. aasta novembris.
Seotud lood
Hammastega seotud probleemid on valusad ja kulukad. Briti teadlased on nüüd leiutanud erilise hambakahjustusi parandava geeli. Seda kasutades on võimalik vähendada hambaauke ning kokku hoida raha.
Valged rõivad, dušš ja vana raadio võivad päästa su elu, kui peaks juhtuma halvim ning sa jääd tuumapommiplahvatuse mõjualasse. Selles loos õpetame praktilisi nippe, mis võivad aidata inimkonna ajaloo küllap võikaima relva rünnaku edukalt üle elada.
Sinu kehas on end sisse seadnud triljonid bakterid. Need ei logele niisama, vaid piltlikult öeldes on neil käed-jalad tööd täis – tegelikult muidugi pole neil mingeid jäsemeid. Hiljutine murranguline uuring näitab, kuidas mikroorganismide tillukesedki sekkumised võivad muuta alatiseks su elu.
Eeslinnad kaovad kaardilt ja tänavad lastakse hõivata rabadel. Tulevikulinnad erinevad praegustest tundmatuseni. Selles loos räägime uljastest, ulmelistest ja kohati ehk utoopilistestki kavadest, mida kavatsetakse tegelikkuses ellu viia, et tulevik oleks meile kõigile rohelisem ja parem.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele