Imetajad toovad valdavalt ilmale elusaid järglasi, välja arvatud mõned väga üksikud munevad liigid nagu näiteks Austraalias elav nokkloom. Küsimus, kas imetajate (ja seega otsapidi ka meie ehk inimeste) kõige varasemad eellased poegisid või munesid, on evolutsioonibioloogidele aastakümneid korralik lahendamatu pähkel olnud. Nüüd on nad lõpuks saanud küsimusele kindla vastuse.
Inimesed pole ainsad, kes võivad juhtida vägesid ja võita lahinguid taktika ja meeskonnatööga. Ka röövloomad oskavad koostööd teha. Mõni kasutab ühise kalavõrguna väljahingatavat õhku, teised on saagi püüdmisel ülesanded oskuslikult ära jaganud.