Hoiatav raport: tehisaru võib peagi tarbida rohkem vett, kui kogu inimkond joogiks tarvitab
Uus raport hoiatab tehisintellekti kasvava ressursitarbimise eest ning osutab ka võimalikule üllatavale lähiaastate arengule.
Möödunud aastal tarbisid andmekeskused, mis käitavad muu hulgas erinevaid tehisintellektil põhinevaid vestlusroboteid, sama palju elektrienergiat kui kogu Saudi Araabia, mis on riikide arvestuses maailma 11. suurim elektritarbija.
Üsna laialt on levinud arusaam, et tehisintellekt muutub tehnoloogia arenedes järk-järgult keskkonnasäästlikumaks. Teisisõnu, et see vajab aja jooksul üha vähem arvutusvõimsust, energiat ja ressursse tervikuna.
Kuid uus ÜRO raport seab selle idee kahtluse alla ning maalib hoopis pildi AI-st, mis võib nõuda hoopis märksa suurema osa maailma ressursside kogutarbimisest, kui paljud arvavad.
Küsimus pole üksnes selles, kui targaks tehisintellekt muutub, vaid ka selles, kui palju me seda tulevikus kasutame, kui tehnoloogia muutub odavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Raporti kohaselt võib just see kombinatsioon põhjustada tehisaru teenuste nõudluse plahvatusliku kasvu.
Tõhusus kui lõks
Raport osutab, et suurte tehisintellektimudelite käekäik liigub vana majandusliku põhimõtte järgi, mida tuntakse Jevonsi paradoksina. Lühidalt tähendab see, et kui miski muutub aja jooksul tõhusamaks ja odavamaks, ei kasuta me seda vähem. Vastupidi, me hakkame seda hoopis palju rohkem kasutama.
Just seetõttu hakkavad ka energiakulu numbrid kiiresti kasvama. ÜRO hinnangul võib tehisintellekti elektritarve moodustada 2030. aastaks umbes kolm protsenti kogu maailma kogu elektritarbimisest. Samal ajal võivad tehisintellektiga seotud heitmekogused ulatuda tasemeni, mis on võrreldav kogu Ühendkuningriigi kliimajalajäljega.
Kuid asi ei piirdu ainult elektriga. Andmekeskused ehk tehisaru töös hoidvad on hiidrajatised vajavad jahutamiseks tohutul hulgal vett. Raporti kohaselt võivad need tulevikus “rüübata” koguni 9,3 triljonit liitrit vett. See on rohkem, kui kogu maailma elanikkond kasutab ühe aasta jooksul joogiveeks.
Raport hoiatab praeguste trendide jätkudes keskkonnale avalduva koormuse järsu suurenemise eest. Põhjuseks on tehnoloogia, mis muutub samas üha olulisemaks ning millest on järjest raskem loobuda.
Seotud lood
Tehisintellekti genereeritud inimnäod, -hääled ja liigutused petavad nüüd enamiku inimesi igapäevastes olukordades, nagu videokõnedes ja sotsiaalmeedia klippides, üsna hõlpsalt ära, kirjutab USA Buffalo ülikooli arvutiteadlane ja süvavõltsingute (deepfake) uurija Siwei Lyu veebiväljaandes The Conversation. Tema hinnangul arenevad süvavõltsingud tuleval aastal edasi aina peenemaks ja tabamatumaks.
Tavalised efektiplokid elektrikitarri kõlavärvide muutmiseks.
Haruldased haigused on keerukad meditsiinilised häired, mida on keeruline diagnoosida, sest paljudel neist on väga erinevad sümptomid, mis võivad kattuda levinumate haiguste omadega. Praegu mõjutavad haruldased haigused ligikaudu 300 miljonit inimest üle maailma ning nende diagnoosimine võtab sageli viis aastat või rohkem.
Aastakümneid on tehnoloogiahiiud ja autotootjad lubanud, et isejuhtiv auto on kohe-kohe siin. Nüüd võib öelda, et nii see ongi. Isejuhtivad taksod on edukate katsetuste järel USA tänavapildis muutunud täiesti tavaliseks. Peagi võid ehk sinagi oma autos roolist lahti lasta.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele