Täpsemalt on USA-s töötavate tehisarulahenduste elektrienergia tarve võrdne Islandi omaga, mis mitte küll pindala, aga elanike mõttes (pisut alla 400 000) on väikeriik.

- Islandi põhjarannikul asuva maalilise Húsavíki linnakese sadam.
- Foto: canadastock
Tehisintellekti kasvav energiakasutus võib tunduda murettekitav, kuid selle keskkonna- ja kliimamõju võib olla arvatust tegelikult palju väiksem. Teadlased Kanada Waterloo ülikoolist
leidsid, et kuigi tehisintellekt tarbib tohutult elektrit, mõjutab see koguheite taset üsna vähe. Tehisaru energiatarbe mõju on pigem lokaalne, avaldudes eriti andmekeskuste ümbruses, ütlevad teadlased. Samal ajal võib tehisintellektist saada võimas tööriist roheliste tehnoloogiate arendamisel. Nii paistab, et tehisaru energiatarve pole kuigi problemaatiline.
Waterloo ülikooli ja USA Georgia tehnoloogiainstituudi teadlased analüüsisid andmeid kogu USA majandusest ning hinnanguid selle kohta, kui laialdaselt kasutatakse tehisintellekti erinevates tööstusharudes. Nende eesmärk oli mõista, mis võib juhtuda energiatarbimise ja heitmetega, kui tehisaru kasutuselevõtt jätkub praeguses tempos.
USA energiainformatsiooni administratsiooni andmed näitavad, et 83 protsenti USA majandusest sõltub endiselt fossiilkütustest nagu nafta, kivisüsi ja maagaas, mille põletamisel tekivad kasvuhoonegaasid. Teadlased leidsid, et tehisintellektiga seotud elektritarbimine USA-s on võrreldav Islandi kogu energiatarbimisega. Sellest hoolimata on see kasv liiga väike, et oluliselt mõjutada heitmete suurust riiklikul või globaalsel tasandil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Oluline on märkida, et energiatarbimise kasv ei jaotu ühtlaselt. Seda tunnetatakse rohkem piirkondades, kus toodetakse elektrit andmekeskuste jaoks,” ütles dr Juan Moreno-Cruz, Waterloo ülikooli keskkonnateaduskonna professor ja Kanada energiaülemineku teadusjuht. “Lokaalsest vaatenurgast on see suur asi, sest mõnes kohas võivad elektritootmine ja heitmed isegi kahekordistuda. Kuid suuremas plaanis ei ole tehisintellekti energiakasutus märgatav. Inimestele, kes usuvad, et tehisintellekti kasutamine on kliimale suur probleem ja arvavad, et peaksime seda vältima, pakume teistsugust vaatenurka. Mõju kliimale ei ole nii märkimisväärne ning me saame kasutada tehisintellekti rohetehnoloogiate arendamiseks või olemasolevate täiustamiseks.”
Selliste järeldusteni jõudmiseks hindasid Moreno-Cruz ja keskkonnaökonoom dr Anthony Harding erinevaid majandussektoreid, neis leiduvaid töökohti ning seda, kui paljusid neist rollidest saaks tehisintellekt täita.
Teadlased plaanivad laiendada oma analüüsi ka teistesse riikidesse, et paremini mõista, kuidas tehisintellekti kasutuselevõtt mõjutab energiatarbimist ja heitmeid kogu maailmas.
Uuring „Watts and Bots: The Energy Implications of AI Adoption“ avaldati ajakirjas
Environmental Research Letters.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisarupilte kasutatakse üha enam kelmuste eesmärgil, mistõttu on oluline, et inimesed püüaksid eristada pärisinimesi libainimestest. Pane oma oskused proovile. Kas sa suudad eristada tehisaru loodud nägu pärisinimene omast?
Tehisintellekti genereeritud inimnäod, -hääled ja liigutused petavad nüüd enamiku inimesi igapäevastes olukordades, nagu videokõnedes ja sotsiaalmeedia klippides, üsna hõlpsalt ära, kirjutab USA Buffalo ülikooli arvutiteadlane ja süvavõltsingute (
deepfake) uurija Siwei Lyu veebiväljaandes
The Conversation. Tema hinnangul arenevad süvavõltsingud tuleval aastal edasi aina peenemaks ja tabamatumaks.
Aastakümneid on tehnoloogiahiiud ja autotootjad lubanud, et isejuhtiv auto on kohe-kohe siin. Nüüd võib öelda, et nii see ongi. Isejuhtivad taksod on edukate katsetuste järel USA tänavapildis muutunud täiesti tavaliseks. Peagi võid ehk sinagi oma autos roolist lahti lasta.
Haruldased haigused on keerukad meditsiinilised häired, mida on keeruline diagnoosida, sest paljudel neist on väga erinevad sümptomid, mis võivad kattuda levinumate haiguste omadega. Praegu mõjutavad haruldased haigused ligikaudu 300 miljonit inimest üle maailma ning nende diagnoosimine võtab sageli viis aastat või rohkem.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?