Tehisaru disainitud universaalvaktsiin läbis edukalt esimesed inimkatsed
Cambridge'i ülikooli teadlaste juhtimisel tegutsev töörühm on välja töötanud meetodi tõhusamate vaktsiinide ehk nn universaalvaktsiinide loomiseks. Selline vaktsiin võib kaitsta inimest tuhandete erinevate viirusevariantide eest samaaegselt, sealhulgas isegi nende eest, mis pole veel laialdaselt pead tõstnud. Universaalse vaktsiiniga võiks edukalt võimalikke tulevikupandeemiaid ennetada, ütlevad teadlased.
Koos ettevõttega DIOSynVax (DVX) Ltd on ülikool välja töötanud universaalse Sarbeco koroonaviiruse vaktsiini, mis on näide uuest universaalvaktsiinist. Seda vaktsiini on nüüd esmakordselt inimeste peal testitud ehk läbi on viidud I faasi kliiniline uuring, ja see on näidanud, et vaktsiin on ohutu ega põhjusta olulisi kõrvaltoimeid.
Uuringus osales 39 tervet vabatahtlikku vanuses 18-50 aastat. Neil testiti vaktsiini, mis on loodud kaitsma mitme erineva Sarbecoviruse alamperekonna viiruse vastu. See on suur viiruste rühm, mille alla kuulub ka SARS-CoV-2, mis põhjustas mõne aasta eest COVID-pandeemia. Inimkatsetele eelnesid edukad loomkatsed.
Vaktsiin kutsus vabatahtlikel esile immuunvastuse mitte ainult SARS-CoV-2 ja SARS-ile, vaid ka nende viirustega seotud nahkhiirtel levivatele viirustele, mis võivad potentsiaalselt loomadelt inimestele kanduda ja põhjustada tulevasi pandeemiaid.
Ühtlasi tõestab see uuring Cambridge`i teadlaste sõnul, et uuel viisil ehk tehisaru abil on vaktsiine välja töötada ohutu. Uues tehnoloogias kasutatakse tehisintellekti abil loodud nn „superantigeeni", et pakkuda inimesele püsivat kaitset laia viirustespektri vastu, olgu tegu näiteks Ebola rühma viiruste või Sarbecovirustega, ning kaitse jääb püsima isegi siis, kui viirused muteeruvad.
See on esimene kord, kui inimestel on testitud vaktsiini, mille toimekomponent on loodud täielikult arvutisimulatsioonide abil.
Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Journal of Infection.
Professor Jonathan Heeney Cambridge'i ülikooli veterinaarmeditsiini osakonna viiruste zoonooside laborist, kes oli uurimistöö teadusjuht, ütles ülikooli pressiteates: „Oleme ületanud traditsiooniliste vaktsiinide probleemi, milleks on nende piiratud kaitsevõime. See tähendab, et saame pääseda pidevast tsüklist, kus peame jahtima inimeste seas levivaid viirusvariante ja peame pidevalt uuendama vaktsiine, et proovida haigusele järele jõuda – nagu koer, kes ajab oma saba taga.“
Antigeen on vaktsiini toimeaine. Sellele reageerib organismi immuunsüsteem, mis hakkab genereerima kaitsvat immuunvastust ja treenib niiviisi organismi välja tõrjuma tulevasi nakkusi. Teisisõnu on antigeen vaktsiinis justkui immuunsüsteemile mõeldud spikker, tänu millele oskab immuunsüsteem siis, kui organismi tegelik viirus ründab, selle kiiresti ära tunda ja kahjutuks teha.
Praegused vaktsiinid, nagu hooajaline gripivaktsiin ja olemasolevad COVID-19 vaktsiinid, kasutavad antigeene konkreetsetest viirustüvedest või -variantidest, mis on juba inimestel tuvastatud. Kuna viirused muteeruvad pidevalt, on traditsiooniliste vaktsiinide kaitsevõime selleks ajaks, kui need on toodetud ja inimesteni jõudnud, piiratud ning neid tuleb igal aastal uuendada, et muutustega sammu pidada.
Universaalse koroonaviiruse vaktsiini antigeeni loomiseks kasutasid teadlased Sarbecoviruste rühma viiruste geeniandmeid. Masinõppe abil disainiti seejärel superantigeen, mis sisaldab niisuguseid omadusi, mis on ühised kogu sellele viiruste rühmale, sealhulgas isegi neile, mis pole veel üldse esile kerkinud.
Enne, kui vaktsiin võiks jõuda avalikku kasutusse, on seda tarvis veel edasi arendada ja korraldada ka suurem II faasi uuring, mille käigus hinnatakse vaktsiini võimet kutsuda esile immuunvastust laiemas ja mitmekesisemas valimis ehk suurema hulga erinevate inimeste seas.
Professor Saul Faust Southamptoni ülikoolist, uuringu juhtivteadlane, ütles, et uus universaalsete vaktsiinide klass on tulevikukindel. „Need ei kaitse mitte ainult paljude variantide vastu samaaegselt, vaid potentsiaalselt ka seotud viiruste vastu, mis pole veel esile kerkinud ega inimestele üle kandunud,“ lisas ta.
Koroonaviirused nagu SARS-CoV-2 ja Sarbecoviruste alamperekonna muud viirused kujutavad jätkuvalt ohtu rahvatervisele. Lai valik neid ja teisi viirusi levib jätkuvalt loomadel ja need viirused võivad potentsiaalselt ükskõik millal inimestele üle kanduda, kuid pole võimalik ennustada, milline neist seda võiks teha või millal täpselt.
Seotud lood
Kuigi iseenesest on COVID-19 vastu vaktsineerimine hea idee, eriti eakatel ja neil inimestel, kellel on soodumus haiguse raskeks kulgemiseks, on enese 217 korda vaktsineerida laskmine (seda 29 kuu jooksul) hullumeelsus. Ent anonüümseks jääv mees Saksamaalt Magdeburgist just seda tegi – enda sõnul „isiklikel põhjustel“.
Helilaineid kasutatakse juba praegugi meditsiiniliste uuringute tegemisel, kuid nendega saab edukalt ka viirusi hävitada. Seda tõendavad uue laborikatse tulemused.
Kui COVID-19 pandeemia kolm ja pool aastat tagasi kevadtalvel lahti läks, tuli Põhja-Itaaliast Bergamo provintsist iga päev koletuid uudiseid. Haigestunute suremus oli seal väga kõrge. Nüüd on uue teadustöö raames selgunud, et selle põhjus on vähemalt osaliselt 50 000 aasta taguses minevikus.
Ehkki uudne koroonaviirus on inimkonnale põhjustanud sedavõrd tõsise pandeemia, millesarnast ei mäletata viimase saja aasta jooksul, on sel olnud looduskeskkonnale teatav – ehkki ilmselt lühiajaline – positiivne mõju.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele