Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koroonaviirus kahandas inimtegevuse keskkonnamõju
Ehkki uudne koroonaviirus on inimkonnale põhjustanud sedavõrd tõsise pandeemia, millesarnast ei mäletata viimase saja aasta jooksul, on sel olnud looduskeskkonnale teatav – ehkki ilmselt lühiajaline – positiivne mõju.
Põhjus on selles, et väga paljudes riikides on viiruse kartuses inimtegevust ja inimeste liikumist piiratud, rääkimata näiteks lennuliiklusest eri maade vahel.
Seotud lood
Kliimakriis ja tuumasõda on üksnes paar potentsiaalset ohtu, mis võivad inimkonnale otsa peale teha. Stockholmi ülikooli teadlased on kindlaks teinud hulga lõkse – neid on kokku lausa neliteist –, mis võivad meie luigelauluks osutuda. Teadlaste sõnutsi on mitu lõksu juba tugevasti ümber meie jalgade plaksatanud, kuid kõigist neist on siiski veel võimalik välja rabeleda.
USA haiguste tõrje ja kontrolli keskuse (CDC, Center of Disease Control and Prevention) endine direktor Robert Redfield ütles 14. juunil USA telejaamale NewsNation, et linnugripipandeemia on vaid „aja küsimus“.
Tartu ülikooli teadlaste ja Eesti keskkonnauuringute keskuse koostöös tehtud uuring näitas, et õhukvaliteet Eestis on viimase kümnendiga pea veerandi võrra paranenud ning halb mõju tervisele vähenenud. Siiski põhjustasid õhusaaste peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis üle tuhande varajase surma.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele