Eesti kevad saabus rekordvara ja kujunes väga soojaks
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu. Keskkonnaagentuuril on valminud kokkuvõte Eesti meteoroloogilisest kevadest, milles heidetakse pilk kevadkuude ehk märtsi, aprilli ja mai ilmanäitajatele.
Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C. Tänavune kevad saabus Eestisse rekordiliselt vara – 8. aprillil. See on alates 1922. aastast kõige varasem kevade algus, edestades senist rekordit 2008. aastal ühe päevaga.
Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,5 °C (norm 4,9 °C). Kõige kõrgem õhutemperatuur 29,9 °C mõõdeti 19. mail Narva meteoroloogiajaamas ja kõige madalam 8. märtsil nii Lääne-Nigula kui Kuusiku seirejaamades, kui termomeetri näit langes −6,5 °C-ni.
Kõige soojem kevadkuu oli mai, keskmine õhutemperatuur oli 11,2 °C (norm 10,5 °C) ja kõige külmem küll märts, ent kuu keskmisena oli märtsi õhutemperatuur siiski normist omajagu kõrgem – Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,4 °C (norm −0,6 °C). Alates 1922. aastast jagab märts nüüd 2007. aastaga esimest kohta.
Kevade sajusummaks tuli Eesti keskmisena 65 mm (norm 111 mm ehk 59% normist). Veel kuivem on kevad olnud kümnel aastal, kuid viimati oli tänavusest veel kuivem kevad üle 40 aasta tagasi – 1974. aastal (46 mm).
Päikest oli kevade jooksul Eesti keskmisena 723 tundi (norm 629 tundi ehk 115% normist). Kõige vähem paistis päikest Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas – kevade jooksul oli 639 päikesepaistelist tundi (norm 597 tundi) ja kõige enam oli päikest Roomassaare rannikujaamas – 813 tundi.
Keskkonnaagentuuri põhjalikum kokkuvõte on leitav SIIT.
Seotud lood
Ma tean, et Maa ei ole lame, aga tore oleks teada, mis oleks lameda Maa puhul teisiti. Mis juhtuks meie ilmaga?
Vihmast või põuast rääkides on üles kerkinud küsimus, miks ei võiks panna sadememõõturit mõnda tuntud kohta, näiteks laulupeo ajal Tallinna lauluväljakule? Tänavu nii tehtigi.
Enne satelliitide, superarvutite ja ilmajaamade leiutamist oli põllumeestel samuti tarvis ilma ennustada. Toonased prognoosid tuginesid inimeste tähelepanekutele, kogemustele ja vahel ka ebausule. Mõnikord olid need siiski sama täpsed nagu kaasaegsed arvutimudelid.
Oleme Imelises Teaduses korduvalt kirjutanud mitmesugustest kliimamuutusega seotud probleemidest, mis meid ees ootavad, ent mitmel pool juba ammu muret teevad. Pole miskit parata, see teema on ikka päevakorral, sest 2024. aastal sai purustatud mitu rekordit.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele