5300 aasta eest surnud jäämehe sisemuses käib endiselt elu

Teadlased on suutnud Ötzi kehast eraldada baktereid, seeni ja muid mikroobe, ja veel tähelepanuväärsem on see, et mõned iidsed pärmseened suutsid laboris kasvada ja paljuneda. See tähendab, et kuulsas muumias püsib elu tänaseni.

Nn Jäämees Ötzi muumia avastati 1991. aastal kahe matkaja poolt Ötztali Alpides, mis on Alpide Lääne-Austriast Põhja-Itaaliani jääv osa. Kui rändurid märkasid jää seest välja ulatuvat keha, arvati esialgu, et tegemist on hiljuti hukkunud mägironijaga. Väljakaevamised ja uuringud näitasid aga, et tegemist oli erakordselt hästi säilinud surnukehaga palju ammusemast ajast. Mees suri – õieti tapeti - ligikaudu 5300 aastat tagasi, perioodil, mida on nimetatud vaseajaks. Tänu miinuskraadidele ja jääle säilis keha üllatavalt hästi, nii et leidmisel olid alles suur osa tätoveeritud nahast, siseorganitest ja lihaskoest.

Uues uuringus asusid Eurac Researchi teadlased uurima Ötzi säilmetega seotud mikroobikooslusi. Muumia nahalt, kudedest ja sulamisveest võetud proovide abil koostati ülevaade mikroorganismidest, mis kunagi asustasid tema nahka, seedetrakti ja kehaõõnsusi. See annab haruldase pilguheidu iidsete inimeste mikrobioomile. Huvitaval kombel sarnaneb osa Ötzi mikroobikooslusest teiste iidsete inimjäänuste soolestikest leitub mikroobidega, milliseid leidub tänapäeva industrialiseeritud ühiskondade inimestel väga harva.

Kõige põnevamaks leiuks osutusid külmalembesed pärmseened perekondadest Phenoliferia, Glaciozyma, Goffeauzyma ja Mrakia, mis koguti 2019. aastal. Teadlaste sõnul on nad üsna kindlad, et vähemalt osa neist pärmseentest on endiselt elus, hoolimata sellest, et need on püsinud külmunutena umbes 5 300 aastat. Uuringu juhtautor, Eurac Researchi mikrobioloog ja iidse DNA uurija Mohamed Sarhan, ütles: „Me kasvatasime pärmseeni laboris. Võtsime Ötzi kehast proovid ja saime neist elusad kolooniad. Kasvava kolooniaga ei saa vaielda.”

Teadlased leidsid täiendavaid tõendeid ka pärmseente geneetilisest materjalist. Tavaliselt on iidne DNA tugevalt lagunenud, kuid 2019. aastal kogutud proovidest leiti DNA-d pikemate fragmentidena ja märgatavalt vähem kahjustunud kui 2010. aasta proovides. See viitab sellele, et tegu ei ole pelgalt passiivselt säilinud materjaliga, vaid tõenäoliselt aktiivselt jagunevate ja seega elusate rakkude poolt sünteesitud uue DNA-ga.

Eriti tähelepanuväärne oli pärmseen Glaciozyma, mille arvukus kasvas viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt, samal ajal kui selle DNA kahjustused vähenesid. Sarhani sõnul on see tõend paljunemisest, sest surnud või uinunud rakud ei suurenda oma arvukust.

Kuigi mikroobide olemasolu Ötzi kehal ei olnud teadlastele täielik üllatus, üllatas neid nende aktiivsuse ulatus. Sarhani sõnul kasvas Glaciozyma üheksa aasta jooksul väikesest osast pärmikoosluses selle domineerivaks liigiks. Veelgi hämmastavam oli elusa pärmseene leidmine Ötzi maost.

Teadlaste arvates ei ole Ötzi tõenäoliselt ainulaadne juhtum. Sarnased säilitustingimused esinevad ka Siberi, Alaska ja Arktika igikeltsa muumiates ning Lõuna-Ameerika kõrgmäestike jääst või turbast leitud säilmetes.

Sarhani sõnul on Ötzi olnud omamoodi tõestusmaterjal selle kohta, et iidsed muumiad ei ole lihtsalt ajas tardunud hetkepildid, vaid dünaamilised bioloogilised süsteemid.

Uuring avaldati teadusajakirjas Microbiome.