Läinud talve jääolud olid kümne aasta kõige karmimad
2026. aasta jäätalv Läänemerel lõi kümneaastase rekordi, teatab TalTechi meresüsteemide instituut. 20.veebruaril kaanetas jää Läänemerel ligi 160 km2 suuruse ala ja lühikesel perioodil veebruaris oli pea kogu Eesti rannikuala jäätunud. Soodsates oludes avati Lääne-Eestis lühikeseks perioodiks jääteed ning jäämurdjatel jätkus tõttu tööd aprilli alguseni.
Satelliitpiltide analüüs näitab, et Läänemere jääperiood algas juba novembri teises pooles, kuid jäi keskmisest soojemate ilmade tõttu piiratuks kuni detsembri lõpuni. Jaanuari alguses saabunud külmadega hakkas merejää ulatus kiiresti kasvama ning suurenes järk-järgult kuni veebruari keskpaigani. Jää teke algas Botnia lahe põhjaosast, millele järgnesid Neeva suue ja Lääne-Eesti rannikualad, Pärnu laht ja Kura laht. Jää maksimaalne ulatus saabus 20. veebruaril – siis esines merejääd õhukese ja kitsa ribana ka Lõuna-Rootsi idarannikul, Pommeri lahes ja paiguti ka Taani Väinades. Vähem kui nädala püsis jää oma maksimumulatuses (u. 155 000 km2 ehk ca. 37% Läänemere pinnast) ning hakkas siis taanduma, sest ilmad läksid soojemaks.
TalTechi meresüsteemide instituudi direktori Rivo Uiboupini sõnul oli tänavune jääperiood viimase 10 aasta lõikes rekordiline ja sarnanes 2018. aastaga, kui merejää ulatus märtsi alguses ca. 145 000 km2-ni. Samas jäi tänavune jääaasta alla 2011.aasta talvele – toonane jääulatus küündis pea 300 000 km2 kanti (~74% Läänemere pinnast).
Jäätingimused peegeldavad atmosfääris toimuvat ning võrdlus pikaajaliste andmetega näitab, et jaanuar ja veebruar olid keskmisest tõepoolest oluliselt külmemad (Keskkonnagentuur). Kuigi märts oli taas keskmisest soojem, kestsid jääolud veel kuni aprilli alguseni ja ametlik jäämurde periood lõppes 13. aprillil (Transpordiamet). Pikaajalise keskmise ja teiste rekordtalvedega võrreldes oli tänavune jääperiood siiski lühem – kiirem jää moodustumine algas alles jaanuaris ning suurema jää periood, kui välja arvata üksikud jääfragmendid Botnia lahe põhjaosas, lõppes enne maikuud. Need andmed on üldiste kliimamuutuste trendidega kooskõlas.
Intensiivsed jäätalved, nagu nägime 2026.aasta talvel, on tunnistus sellest, et kliimamuutused ei too sirgjoonelist soojenemist, vaid vahele võib visata ka ootamatult külmasid talvesid, mis tuletavad meelde, et Eesti on endiselt põhjamaa. Sel talvel olid jäämurdjad tööl 98 päeva ning Riigilaevastik võrdleb jääolude keerukust 2011.aastaga. Võib eeldada, et sarnaseid talvesid tuleb hoolimata üldisest soojenemistrendist veel ning jäämurdjate valmidus peab säilima ka tulevikus.
Seotud lood
Valdav osa klimatolooge leiab, et Põhjamaadesse soojust toov hoovustesüsteem, nn Atlandi ookeani põhja-lõunasuunaline soojuspump (AMOC) on stabiilne. Ühe kliimateadlase meelest on risk, et see süsteem üles ütleb, siiski suur. Kui nii, peavad Põhjamaade elanikud valmistuma senisest märksa krõbedamateks oludeks.
Tahaksin teada, mis juhtuks, kui kogu maakeral leiduv jää sulaks. Missugused näeksid siis välja näiteks Euroopa ja Skandinaavia?
5,6 miljonit aastat tagasi tegi Vahemeri veidra kadumistriki: see aurustus. Järele jäi vaid kaks soolast järve Aafrika ja Euroopa vahel. Teadlased on püüdnud aastaid selgusele jõuda, mis siis ometi juhtus. Nüüd annab Lõuna-Hispaaniast pärit puursüdamik vastuse.
Kiire elutempo juures muutub kodu järjest olulisemaks paigaks, kus saab korraks aeg maha võtta ja puhata. Seetõttu otsivad paljud pered kodumasinaid, mis oleksid usaldusväärsed, säästaksid aega ja looksid kodus mõnusama keskkonna. Just neid vajadusi täidab rahvusvaheline kodumasinate tootja Midea, mis on Eestis viimastel aastatel kiiresti tuntust kogunud.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele