Lühinägevust ehk müoopiat esineb kogu maailmas aina rohkem, nii et mõned silmaarstid on selle leviku kirjeldamiseks kasutanud koguni terminit “epideemia”. Värskes uuringus käiakse välja üks põhjus, miks see nii võib olla - ja asi ei peitu sugugi ainult selles, et inimeste, sealhulgas laste ja noorte pilgud on aina enam telefoniekraanile “liimitud“.
Lühinägevus on üle maailma vaat et epideemia mõõtu võtmas
  • Foto: Nicoleta Ionescu
USA New Yorgi osariigi ülikooli (SUNY) optomeetriakolledži teadlaste töö näitab, et oma osa võib mängida ka see, et inimesed veedavad varasemast palju rohkem aega siseruumides, kus on üldiselt hämaram kui õues.
SUNY meeskond viis läbi laborikatsed 34 vabatahtlikuga, kellest 21 olid lühinägelikud ja 13 normaalse nägemisega. Osalejatele näidati ruudukujulisi märke, mille heledus ja kontrastsus varieerusid, ning inimestel paluti kord ühe ja siis teise silmaga neile fokusseerida.
Lühinägevate inimeste silmade käitumise salvestused viitavad, et tegevused ja ülesanded, mis nõuavad lähedalt vaatamist (ehk nn lähitöö), võivad lühinägelikkust soodustada. Põhjuseks võib olla pupilli ahenemine, mis piirab silma siseneva valguse hulka.
Liiga vähe stimuleerimist
„Meie tulemused toetavad hüpoteesi, et müoopia areneb lastel, kelle võrkkesta stimulatsioon on ebapiisav,“ kirjutavad teadlased.
Uuring oli siiski üsna piiratud. Valim oli väike, osalejate nägemist ei mõõdetud ajas ega võrreldud otseselt välis- ja sisetingimustes. Siiski võivad teadlased teha oma tulemuste ja varasemate uuringute põhjal mõningaid põhjendatud järeldusi, mis võivad pakkuda hädavajalikku arusaama sellest, miks lühinägevus nii levinud on. Prognooside kohaselt võib 2050. aastaks ligi 40 protsenti noortest olla lühinägelikud. Ning nagu nüüd selgub, siis asi ei pruugi olla ainult nutiseadmetes, vaid rohkemas toas veedetud ajas.
Uuring on avaldatud ajakirjas Cell Reports.

Seotud lood

Lood
  • 01.08.22, 16:26
Silmad on aju kaamerad
Sa suudad seda teksti lugeda ainult tänu sellele, et sul on kaks kõrgelt arenenud ülikeerukat nägemiselundit. Heidame pilgu silma sisse ning uurime, kuidas kestad, kepikesed ja närvid aitavad silma langeva valguse muundada ajus teravaks pildiks.
Lood
  • 24.07.24, 06:38
Silma sisemus teadlaste luubi all: vaata makrofotosid
130 miljonit valgustundlikku rakku, valgurikas vedelik ja vilkad elektrisignaalid. Silm on üks inimkeha keerukamaid ja omapärasemaid organeid.
Lood
  • 05.06.25, 14:37
Miks on osal loomadel silma peal lisakelme?
Olen näinud mitut looma, kellel paistab olevat lisasilmalaug. Mida teeb sellise kelmega näiteks kass?
Lood
  • 15.09.25, 12:05
Kas punapäisus ja sinisilmsus on haruldane kooslus?
Kas punaste juuste ja siniste silmade koosesinemine on harukordne? Kuidas on juuste ja silmade värvus omavahel seotud?
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 06:00
Kuidas uus tehnoloogia muudab autojuhtimise lihtsamaks? Näide Kia Seltosest
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.
Tagasi Imeline Teadus esilehele