Kuidas tekkis elu? See on üks teaduse suurimaid mõistatusi. Tippteadlane Richard Zare käib nüüd välja haarava teooria, mille kohaselt sina, mina ja kõik muu elav, mis looduses leidub, pärineb millestki, mida leidub kõikjal – veest.
Kui USA keemik Richard Zare näeb pimedas kambris tehtud salvestistel väikesi imelühikesi valgussähvatusi, siis ta naeratab. Tema oletus on leidnud kinnitust.
350 aastat tagasi heitis inglise teadlane Robert Hooke pilgu oma mikroskoopi ja avas ukse täiesti uude mikromaailma. Ta oli esimene, kes vaatles ja kirjeldas keha ehituskive – rakke. Pärast seda on teadus tunginud sügavale raku sisse. Tänapäeval oskavad teadlased kasvatada tüvirakkudest elundeid.
Teadlased on jõudnud ühisele järeldusele, et meie universumi stardipauk käis 13,8 miljardit aastat tagasi. Kuidas see täpselt kärgatas, on seotud mitme küsimusega, millele pole siiani vastuseid. Selguse saamist takistavad mitmesugused tumedad jõud ja ilmaruumi sünnihetk on sõna otseses mõttes saladusloori mähitud.
On ammu teada, et inimaju ei püsi terve elu jooksul samasugusena, vaid areneb nagu kogu ülejäänud organismgi. Cambridge`i ülikooli neuroteadlased on nüüd leidnud, et aju elu võib jaotada viieks erinevaks etapiks, millest igaühel on enam-vähem kindel algus ja lõpp.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?