Teadlane avastas elu väikseimad ehituskivid
350 aastat tagasi heitis inglise teadlane Robert Hooke pilgu oma mikroskoopi ja avas ukse täiesti uude mikromaailma. Ta oli esimene, kes vaatles ja kirjeldas keha ehituskive – rakke. Pärast seda on teadus tunginud sügavale raku sisse. Tänapäeval oskavad teadlased kasvatada tüvirakkudest elundeid.
Loe AI kokkuvõtet
Õlilambi paistel veeretas inglise füüsik ja loodusuurija Robert Hooke käes korgitükki, pani selle siis enda ette ja lõikas terava sulenoaga korgist imeõhukese viilu. Ettevaatlikult asetas ta viilu mikroskoobi alla, mida ta ise täiendanud oli, ja kummardus instrumendi kohale. Aasta oli 1665. Hooke’il polnud aimugi, et see, mida ta peagi nägi, tõi teaduses kaasa revolutsiooni.
Seotud lood
Teadlased võisid hiirkatse käigus avastada ühe kurikaela, kelle tõttu me satume olukorda, kus suure vaevaga kaotatud kilogrammid tulevad kiiresti tagasi.
Hiina teadlased eemaldasid loodetelt geenid, mis põhjustavad surmavat verehaigust. Katses lõikasid teadlased haige geeni genoomist lihtsalt välja ja asendasid tervega. Koos uute täpsete geenikaardistamise võtetega on see meetod esimene samm 4000 geneetilise haiguse täieliku väljajuurimise suunas.
Ükskõik missuguse probleemi otsa teadlased ka ei komistaks, on loodus selle suure tõenäosusega juba lahendanud. Seetõttu kiikavadki teadurid looma- ja taimeriigi poole, et sealt ideid sisse vehkida. Madude, käsnade või kakuliste nutikate omaduste jäljendamine on saanud võimalikuks tänu nanotehnoloogiale ja arvutitele.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele