Traditsioonilised nupud naasevad autode armatuurlaudadele
Viimastel aastatel on viis, kuidas juhid autodega suhtlevad, põhjalikult muutunud. Füüsilised nupud on armatuurlaudadelt järk-järgult kadunud, kuna üha rohkem funktsioone on viidud puuteekraanidele. Nende kasutamine on aga ohtlik, tõdeb Austraalia Melbourne`i ülikooli teadlane Milad Haghani portaalis The Conversation, mistõttu on nüüd käivitatud algatused, millega suunatakse autotootjaid tähtsate funktsioonide kasutamiseks autode armatuurlaudadele füüsilisi nuppe tagasi tooma.
Puuteekraanid sõidukite armatuurlaudades pärinevad küll juba 1980. aastatest, ent tänapäeva autodel on ekraanidele koondatud juba nii palju nutikaid süsteeme, et auto tundub vaat et arvutile sarnanevat. Nii võib tekkida mulje kõrgtehnoloogilisest sõiduvahendist, kuid teaduslikud tõendid osutavad üha enam sellele, et puuteekraanid seavad liiklejate turvalisuse ohtu.
Seetõttu on otsustatud autotootjaid tagasi nuppude maailma poole suunata. Nii Euroopa autode ohutust hindav programm Euro NCAP kui ka näiteks Austraalia ja Uus-Meremaa vastav organ ANCAP Safety on teatanud, et alates 2026. aastast palub see autotootjatel „tuua nupud tagasi“ oluliste juhtseadmete jaoks, sealhulgas esitulede ja klaasipuhastite puhul. Need suunised ei ole kohustuslikud, kuid füüsilisi nuppe on armatuurile vaja, kui tootja tahab pälvida oma autole kõrgeimat turvalisusskoori - ja see on miski, mis nii tootjaid kui ostjaid üldiselt huvitab.
Need suunised tähendavad, et kõike haldavatele puuteekraanidele pannakse piir.
Aastakümnete pikkune liiklusohutuse uurimistöö näitab, et valdavas enamikus liiklusõnnetustes mängib põhirolli inimlik eksimus. Kasutajaliideste disain võib mõjutada seda, kui sageli juhid teevad ohutusvigu. Vead rooli taga on sageli seotud juhi tähelepanu hajumisega. Häiriv sündmus või stiimul võib viia juhi pilgu teelt, käed roolilt, mõtted juhtimisülesandelt või lausa kõik kolm korraga.
Puuteekraan on sama ohtlik kui telefon
Just seetõttu peetakse sõidu ajal näiteks telefoniga sõnumite saatmist eriti ohtlikuks: see tegevus kasutab samaaegselt juhi visuaalseid, manuaalseid ja kognitiivseid ressursse. Mida rohkem tähelepanu liike üks tegevus nõuab, seda suurem on tegevuse põhjustatud tähelepanu hajumine.
Puuteekraani menüüdega suhtlemine võib teoorias tekitada sarnaseid mõjusid nagu sõnumite saatmine. Näiteks sõiduki sisetemperatuuri reguleerimine ekraani svaipimise kaudu sunnib juhti suunama pilgu teelt eemale ja kasutama kognitiivseid ressursse selle ülesande täitmiseks. Füüsiline nupp võimaldab sama reguleerimist teha minimaalse või olematu visuaalse sisendiga – kobamisi, käsikaudu. Nupu pakutav puudutuslik tagasiside ja lihasmälu kompenseerivad visuaalse info puudumist ning võimaldavad ülesande täitmist nii, et juhi pilk püsib teel.
Puutetundlike ekraanide häirivuse kohta viidi 2020. aastal Suurbritannias läbi uuring, mille autor oli transpordiuuringute ettevõte TRL. Juhid läbisid uuringu käigus simuleeritud kiirteel sõites tavapäraseid autosiseseid ülesandeid. Nende hulka kuulus muusika valimine või menüüdes navigeerimine puuteekraanisüsteemide, nagu Apple CarPlay ja Android Auto, abil. Tulemusi võrreldi nii olukorraga, kus juhiti ilma kõrvalise tegevuseta, kui ka olukorraga, kus neid tegevusi viidi läbi hääljuhtimisega.
Selgus, et kui juhid kasutasid puuteekraane, pikenes nende reaktsiooniaeg märgatavalt. Kiirteekiirustel tähendab see reaktsiooniaja viivitus mõõdetavat pidurdusteekonna pikenemist. Ka sõidurajal püsimine ja üldine sõidukvaliteet halvenesid puuteekraanidega suhtlemise tõttu. Selle uuringu kõige silmatorkavam järeldus on, et puuteekraani kasutamine oli sama häiriv ja mõnel juhul isegi häirivam kui sõidu ajal telefoniga sõnumite saatmine või kõrva ääres hoitava telefoniga rääkimine.
Hiljutise 92 000 USA ostjat hõlmanud küsitluse andmed näitavad, et info- ja meelelahutussüsteemid on uutes autodes endiselt kõige problemaatilisem funktsioon. Selle uuringu kohaselt põhjustavad just need süsteemid esimese 90 omamispäeva jooksul rohkem kaebusi kui ükski teine sõiduki süsteem. Enamik kaebusi puudutab kasutusmugavust. Juhid olid frustreerunud seoses elementaarsete juhtseadmetega, mis on viidud puuteekraanidele, nagu tulede, klaasipuhastite ja temperatuuri kontroll, mille kasutamine nõuab nüüd sõidu ajal mitut sammu ja visuaalset tähelepanu.
Ka hääljuhtimine pole täiesti riskivaba või mugav. Ulatuslik meta-analüüs eksperimentaaluuringutest vaatas, kuidas juhid sooritavad sõiduülesandeid, kasutades sõiduki enda ja nutitelefoni hääljuhtimissüsteeme. Kogu tõendusmaterjali lõikes halvendab ka hääljuhtimine sõidusooritust võrreldes olukorraga, kus kõrvalist tegevust ei ole. Puuteekraanist on hääljuhtimine küll mõnevõrra parem lahendus, aga füüsilistele nuppudele siiski mugavuse ja ohutuse mõttes lähedale ei jõua.
Hetkel kuum
Ekraani tuleks pruukida enne sõitu
Seega on tõendid selged - need juhtseadmed, mida kasutatakse sõidu ajal sageli – temperatuuri reguleerimine, esiklaasisoojenduse käivitamine, helitugevuse reguleerimine ja paljud teised – peaksid jääma taktiilseks ehk tavaliste nuppude kaudu kontrollitavaks. Juht ei peaks nende kasutamiseks suunama pilku teelt eemale. Eriti problemaatiline on see siis, kui sellised funktsioonid on peidetud mitmetasandilistesse menüüdesse ja soovitud seadeni jõudmiseks tuleb mitu korda ekraani puudutada.
Puuteekraanid sobivad paremini teiseste funktsioonide ja seadistuste jaoks, mida tavaliselt muudetakse enne sõidu alustamist, nagu navigatsiooni seadistamine, meedia valik ja sõiduki kohandamine, ütleb Haghani.
Seotud lood
Ford T on tähelepanuväärseim auto läbi aegade. See oli esimene odav mudel, mis muutis seni vaid rikaste lõbuna tuntud automobiili kättesaadavaks kõigile. Mudeli tootmiseks vajaliku koosteliini leiutamisega sooritas Henry Ford tiigrihüppe masstootmise ajastusse.
Allveearheoloogid, kes 1942. aasta suvel Midway merelahingu järel uppunud USS Yorktowni vrakki uurisid, on väidetavalt koguni avalikkuse käest nõu ja arvamust küsinud. Asi on selles, et mingil seletamatul põhjusel on lennukikandja pardal sõiduauto, ja miks see seal on, seda merendusajaloolased selgitada ei oska.
Aegamisi on selgeks saanud, et müüdid eestlaste põhjamaisest aeglusest on aluseta, vähemasti mootorispordi maailmas, olgu selle näited Markko Märtin ja Ott Tänak. Nende edulugude kõrvale võib seada ka Tallinna üliõpilastest koosneva FS Team Tallinna ehitatud vormelauto FEST24. See tunnistati omas klassis ehk tudengivormelite seas hiljaaegu maailma parimaks. Konkurents oli pööraselt tihe: kokku nõutas maailma parima tiitlit 889 tiimi.
Mis on F1 võidusõidul edu saavutamise seisukohast kõige olulisem: kas juht, meeskond või auto? See on nüüd välja selgitatud.
Kiire elutempo juures muutub kodu järjest olulisemaks paigaks, kus saab korraks aeg maha võtta ja puhata. Seetõttu otsivad paljud pered kodumasinaid, mis oleksid usaldusväärsed, säästaksid aega ja looksid kodus mõnusama keskkonna. Just neid vajadusi täidab rahvusvaheline kodumasinate tootja Midea, mis on Eestis viimastel aastatel kiiresti tuntust kogunud.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele