Šveitsi Berni ülikooli osalusel valminud uuring näitab Põhja-Itaalias Lombardias asuva Iseo järve näitel, kuidas sajandeid kestnud maakasutus võib tõsta järvedes hiidlainete tekkimise ohtu. Kui pinnas inimtegevuse tagajärjel hoogsalt erodeerub, ladestub järvedes asuvatele jõgede suudmealadele rohkem setteid. Need moodustavad veealuseid nõlvu, mis võivad lõpuks muutuda ebastabiilseks ja maavärina tõttu kokku variseda. Nii on umbes tuhat aastat tagasi ka juhtunud.

Berni ülikooli osalusel valminud uuring näitab, et sajanditepikkune inimtegevus võib suurendada suurte järvede tsunamiohtu. Iseo järves Põhja-Itaalias põhjustasid 1117. ja 1222. aasta maavärinad Oglio jõe delta veealuste nõlvade varingud, mis vallandasid hävitavad lained; 1117. aasta veetõus võis ulatuda üle 50 meetri. Professor Flavio Anselmetti sõnul jätab maakasutus püsiva geoloogilise pärandi, mis võimendab loodusohte.

Jeesus Galilea järvel tormi vaigistamas. Pilt on pärit umbes aastal 1000 valminud ja rikkalikult kaunistatud nn Otto Evangeeliumiraamatust, mis valmistati Saksa-Rooma keisrile Otto III-le.
  • Jeesus Galilea järvel tormi vaigistamas. Pilt on pärit umbes aastal 1000 valminud ja rikkalikult kaunistatud nn Otto Evangeeliumiraamatust, mis valmistati Saksa-Rooma keisrile Otto III-le.
Suuri järvi tavaliselt tsunamidega ei seostata, pigem on hiidlained ikka ookeanidele omased. Kuid tegelikult võivad sügavates järvedes veealused nõlvad maavärinate mõjul kokku variseda ja selle tulemusena tohutud veemassid liikvele minna. Sedasi tekkivad lained võivad kiiresti üle järve liikuda ja kallastel katastroofilist kahju põhjustada.
Järvetsunamid Alpide lõunaserval
Seni pole olnud selge, mil määral võib inimtegevus tõsta tsunamiohtu maailma suurtel järvedel. Uus uuring näitab Põhja-Itaalias asuva Iseo järve põhjal, et inimtegevus võib järvetsunami ohtu suurendada, kuigi see võtab kaua aega.
Tsunamisid põhjustanud veealuseid maalihkeid on täheldatud ka Šveitsi, Alaska ja Uus-Meremaa järvedes. „See näitab, et kirjeldatud mehhanism võib olla oluline kõikjal maailmas,“ ütles Anselmetti.
Uuring näitab selgelt, et inimtegevus kujundab maastikku sajandite jooksul ja võib suurendada suurte järvede pikaajalist loodusõnnetuste ohtu. „Seetõttu ei peaks tulevastes riskianalüüsides arvestama üksnes maavärinatega, vaid ka maakasutuse, setete suurenenud kuhjumise ja ebastabiilsete deltanõlvade tagajärgedega,“ ütles uuringut juhtinud Pierre Sabatier Savoie Mont Blanci ülikoolist.
„Järgmisena tahame uurida, kas nende dramaatiliste sündmuste kohta leidub veel geoloogilisi tõendeid maismaal või sügavamal järvesetetes,“ ütles Anselmetti. Nii saaks tsunamide ajaloo aegrida pikendada veelgi varasematesse ajajärkudesse, mil inimesed polnud keskkonda märkimisväärselt mõjutanud.
Mis puudutab meie Eesti suuremaid järvi, Peipsit ja Võrtsjärve, siis siin ei ole Iseo järve moodi tsunami teke võimalik.
Asi on ühelt poolt selles, et Iseo tsunamideks oli vaja maavärinat, mis on Eestis väga haruldane, teisalt aga on Iseo võrreldes meie järvedega määratult sügavam, suurima sügavusega lausa 250 meetrit (Peipsi keskmine sügavus on 7,1 ja suurim 15,3 meetrit; Võrtsjärve vastavad näitajad on 2,8 ja kuus meetrit). Meie järvedes Iseoga võrreldavaid järske, sügavasse vette laskuvaid deltanõlvu, mille varing saaks korraga tohutu veemassi paigast liigutada, ei ole.

Seotud lood

Lood
  • 31.12.23, 06:46
Vulkaan taassünnib tuhast: purske ja kokkuvarisemise järel hakkavad tulemäed end peagi taastama
Purske ja kokkuvarisemise järel hakkab vulkaan end peagi taastama. Kuuel aastakümnel kogutud andmeid analüüsides on teadlased välja selgitanud, kuidas see protsess täpselt toimub. Saadud teabe abil loodetakse vähendada tulevaste looduskatastroofide ohvrite hulka.
Lood
  • 11.01.24, 17:17
Katastroofiline tsunami võis jätta kiviaja Põhja-Suurbritannia inimtühjaks
Üle 8000 aasta tagasi liikus üle Põhjamere hiidlaine, mille vallandas Norra ranniku lähistel toimunud võimas maalihe. Maalihe ja tsunami kannavad nime Storegga, ja hiidlaine rünnak langeb ajaliselt kokku äkilise langusega Suurbritannia põhjaosa elanike arvus. Uus arvutisimulatsioon näitab, et teatud tingimuste kokkulangemisel võis just tsunami olla see, mis tappis kiviaja britid.  
Lood
  • 02.04.25, 06:00
Kas tsunami eest on võimalik hoiatada?
Kus on kõige suurem tsunami oht ja kas on võimalik hoiatada ranniku­elanikke enne tsunami kohalejõudmist?
Lood
  • 18.06.20, 06:23
Merre libisev Etna tulemägi ähvardab hiidlainetega
Maailma üht aktiivsemat vulkaani – Etnat – kardetakse küll selle pursete pärast, aga mõõtmised näitavad, et tegelikult teeb tulemäe ohtlikumaks hoopis gravitatsiooni mõju sellele. Etna libiseb Vahemerre.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 06:00
Kuidas uus tehnoloogia muudab autojuhtimise lihtsamaks? Näide Kia Seltosest
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.
Tagasi Imeline Teadus esilehele