NASA uus kuurakett jõudis stardiplatvormile
Esimene mehitatud lend Kuule (õieti Kuu juurde, kuna astronaudid selle pinnale sel korral veel ei lasku) üle enam kui viiekümne aasta võib startida juba mõne nädala pärast.
Kuurakett jõudis stardiplatvormile laupäeval ja sellega peaks Artemis II missiooni raames ümber Kuu lendama neli astronauti. Raketti liigutati kosmoseaparaatide koostekeskusest stardiplatsile hiigelsuurt roomikmasinat kasutades teokiirusel, ca 1,6 km/h. Suur nihutustöö võttis terve päeva koidust ehani.
Space Launch Systemi rakett on 98 meetri kõrgune. Saturn V, mis 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul seni viimased NASA mehitamata missioonid Kuule viis, oli 111 meetri kõrgune.
SLS-i esimene ja seni ainus start, mille käigus mehitamata Orioni kosmoselaev (sama kasutatakse ka teiste Artemise missioonide käigus) viidi katselennu käigus orbiidile ümber Kuu, toimus 2022. aasta novembris. Kuumakaitsekilbi kahjustused ja muud probleemid, mis sel lennul ilmnesid, nõudsid ulatuslikke analüüse ja teste, mis lükkasid esimese mehitatud Kuu-missiooni edasi praegusesse hetke ehk 2026. aasta algusesse.
Kui kümme päeva kestva Artemis II missiooni käigus lendavad astronaudid ümber Kuu, siis meie kaaslase pinnale peaks astronaudid laskuma järgmise Artemise missiooni käigus, mis võiks kõige varem startida järgmise aasta suvel. Artemis II missiooni meeskonnas on kolm kogenud USA astronauti - Reid Wiseman, Victor Glover ja Christina Koch -, kellega liitub oma esimesel kosmoselennul kanadalane Jeremy Hansen.
Viimati käisid inimesed kuul 1972. aastal Apollo 17 missiooni käigus. Kokku jõudis Apollo missioonide käigus Kuul kõndida 12 inimest. Neist neli on tänaseni elus. Vanim, Buzz Aldrin, saab homme 96aastaseks.
Järgmise sammuna oodatakse raketi kütusekatse läbiviimist, enne kui Artemis II täpne stardikuupäev kinnitatakse. Kui kõik õnnestub, siis on NASA-l veebruari algul viis võimalikku stardikuupäeva, mis jäävad vahemikku 5.-11. veebruarini. Kui nendest päevadest ükski ei sobi, nihkub start märtsikuusse.
Artemis II missiooni käigus lendab Orioni kosmoselaev astronautidega ümber Kuu vaid korra, olles sellele kõige lähemas punktis kuupinnast 7400 km kaugusel. Seejärel lendab Orion tagasi Maale ja lartsatab Vaiksesse ookeani, kust laev ja kosmoserändurid üles korjatakse.
Seotud lood
Kas kaasaegsete teleskoopidega saab näha Kuu pinnale jäetud esemeid?
Kui astronaudid käisid 1971. aastal Kuul, tõid nad koju kaasa kivimeid. Nüüd tuli välja, et üks neist on tekkinud Maal.
Kuul leidub rohkesti vett ja väärtuslikke maavarasid – või pigem kuuvarasid. See tähendab, et meie kaaslane on ideaalne stardipaik, kui me soovime reisida Päikesesüsteemi kaugematele taevakehadele, näiteks Marsile. NASA tellis uudse kuumooduli, mis pöörab kosmoselaevade tavapärase tööviisi pea peale.
Planeeritud allakukkumised, ja ka lihtsalt ebaõnn on hukutanud palju kosmosesonde. Kuid need ei ole oma elu ohverdanud asjata. Isegi veel surmaheitluses koguvad sõidukid andmeid ja katsetavad hulljulgeid manöövreid. Nüüd on kord Juno käes, mis triivib surma poole Jupiteri atmosfääris.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele