Vulkaanipurse aitas Mustal surmal Euroopas levida
Hiljuti analüüsitud kliimaandmete kogum viitab suurele vulkaanipurskele, mis võis mängida olulist rolli Musta surma ehk ühe läbi aegade laastavama pandeemia Euroopasse jõudmisel ja siin levimisel. Must surm oli katkupuhang, mida piiritletakse aastatega 1346–1353 ja millesse võis hinnanguliselt surra 25 mln - 50 mln eurooplast.
Vulkaanipurskega kaasnenud kliima jahenemine viis ikaldusteni, mis sundisid tänase Itaalia aladel asunud väikeriike Musta mere piirkonnast vilja sisse vedama. Selle kaubaga võisidki Euroopasse jõuda katkubakterit Yersinia pestis kandvad kirbud. Uuring seob omavahel puurõngaste uuringud, igijääst pärit puursüdamikud ja ajaloolised kirjalikud allikad, et ümber mõtestada, kuidas pandeemia alguse sai. Vastav uuring avaldati vana aasta sees teadusajakirjas Communications Earth & Environment.
Kuigi Musta surma mõju on hästi dokumenteeritud, on pandeemia alguse täpsed ajendajad ja kulg siiani olnud ebaselged. Nende küsimuste uurimiseks hindasid Martin Bauch ja Ulf Büntgen uuesti ümber varasemaid uuringuid, mis käsitlesid puude aastarõngaste kasvu kaheksas Euroopa piirkonnas, Antarktika ja Gröönimaa jääpuursüdamikest leitud vulkaanilise väävli uuringuid ning neljateistkümnenda sajandi kirjalikke allikaid. Koos viitavad need andmed märkimisväärsele vulkaanipurskele, mis toimus kusagil troopikas umbes aastal 1345. Purske tagajärjel suurenes atmosfääris väävliühendite ja tuha hulk, mille tulemusena ei jõudnud piisavalt päikesekiirgust maapinnale ja olud Lõuna-Euroopas ja Vahemere piirkonnas muutusid märksa külmemaks ja niiskemaks.
Ajaloolised kirjeldused räägivad ulatuslikest ikaldustest ja näljahädadest Hispaanias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja- ja Kesk-Itaalias, Egiptuses ning Vahemere idarannikul. Need raskused sundisid Itaalia mereriike, nagu Veneetsia ja Genova, pidama läbirääkimisi relvarahu sõlmimiseks konfliktis Kuldhordi mongolitega, et kindlustada viljasaadetised Musta mere piirkonnast umbes aastal 1347.
Veneetsia allikad väidavad, et sisseveetud vili aitas ära hoida massilise näljasurma. Kuid viljalaevade saabumise ajastus ja esimesed katkupuhangud linnades, kuhu saadetised jõudsid, viitavad ka teisele võimalusele. Yersinia pestis’t kandvad kirbud võisid vabalt reisida koos viljaga. Kui vilja viidi edasi teistesse linnadesse, nt Padovasse, võisid kirbud aidata Musta surma levikut üle Euroopa veelgi kiirendada.
Autorid järeldavad, et kliimamuutuse, näljahäda ja viljatranspordi koosmõju pakub usutava seletuse sellele, kuidas Must surm Euroopas algas ja hoo sisse sai.
Seotud lood
Hiliskeskajal ülisurmava katkupandeemia põhjustanud bakter elab siiani, on üsna heas vormis ja võib peagi muutuda antibiootikumiresistentseks. Katkuoht on maailmas ikka alles ja aeg-ajalt puhkeb mõnel pool ka epideemiaid. Teadlastel on nüüd aga uusi nutikaid lahendusi, millega saab ehk vältida sajanditetaguste surmalainete kordumist.
Käimas on Prantsusmaa ja Inglismaa vaheline Saja-aastane sõda. Vaenupooled janunevad turviste ja relvade valmistamiseks vajaliku raua järele. Kaevandustes on töö katku tõttu katkenud ja need ei tarni piisavas koguses rauda. Hinnad kallinevad. Kaevandused otsivad uusi meetodeid rauapalaviku alandamiseks.
16. sajandi teisel poolel elanud ja töötanud kuulus Taani astronoom Tycho Brahe tegeles lisaks tähistaeva vaatlemisele oma teaduskeskuses ka alkeemiaga. Nüüd uuriti tema laboris kasutusel olnud nõude jäänuseid ja avastati neilt ühe ootamatu elemendi jäljed, mis teadaolevalt eraldati keemikute poolt alles palju aastaid pärast Brahe surma.
Suuresti kliima soojenemise tõttu on meid kollitamas mitmesugused mastaapsed õnnetused – rändtirtsuparved, resistentsed bakterid ja hukku külvavad rahepilved –, mille olemust võib võrrelda juba piiblis kirjeldatuga. Erinevalt muistsetest egiptlastest on tänapäeva teadlastel hädade vastu olemas ravimid.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele