Egiptuses Kairo lähistel Gizas asub teatavasti kolm kuulsat püramiidi. Mõõtmeilt kolmanda, Menkaure püramiidi skannimise käigus on leitud kaks anomaalset õõnsust. Need müüride taga olevad avaused sisaldavad põhimõtteliselt ainult õhku.
Giza püramiide uurides avastasid teadlased Menkaure püramiidi skaneerimise käigus kaks anomaalset tühimikku, mis erinevad eelnevalt avastatud Khufu püramiidi sisemustest. Pildid näitasid anomaaliaid graniitplokkide taga, viidates õhuga täidetud õõnsustele, mille ehituslugu ja otstarve on teadmata. Kairo ülikooli ja Prantsusmaa uurimisrühmade skannimistehnoloogiatel põhinevad meetodid kinnitasid need tühimikud ilma püramiidi kahjustamata. Uurijad, nagu Khalid Helal, oletavad võimaliku teise sissepääsu olemasolu, ja plaanis on uuringuid jätkata müüontomograafia abil. Uuring ilmus ajakirjas NDT & E International.

- Kaamelid turistide ootel Menkaure püramiidi ees lõõgastumas.
- Foto: art of line
Avastusele eelnesid varasemad sarnased leiud Khufu (ka Hufu, Cheopsi) suure püramiidi seest, sealhulgas leiti üks hiiglaslik sisemine tühimik ja koridor püramiidi põhjasissepääsu lähedal. Kuid Menkaure püramiidis olevad õõnsused on oma kuju, suuruse ja paigutuse poolest märkimisväärselt erinevad, mis tähendab, et nende ehituslugu ja otstarve pidid olema teistsugused.
„Pildid paljastasid kaks anomaaliat otse poleeritud graniitplokkide taga, mis viitaks õhuga täidetud tühimike olemasolule,” kirjutab Kairo ülikooli arheoloogide Khalid Helali ja Mohamed Elkarmoty juhitud uurimisrühm. „Seda tõlgendust toetas rida arvutusi, milles käsitleti erinevaid võimalikke stsenaariume tegelikes tingimustes.”
Giza püramiidid, mille püstitasid vanad egiptlased oma surnud vaaraode mälestuseks, on sajandeid inimkonda paelunud. Need pakuvad võimalust heita pilk Vana-Egiptuse maailma, ja mitte ainult muistsete egiptlaste matuseriitustesse, vaid ka näiteks tollaste inimeste võimesse üleüldse omaaegsete vahenditega selliseid ehitisi rajada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Khufu ehk Cheopsi püramiid on Giza püramiididest suurim ja pälvib enim tähelepanu. Menkaure püramiid on kolmest väikseim ja seda pole põhjalikult uuritud pärast seda, kui Ameerika arheoloog George Reisner viis seal aastatel 1906–1910 läbi oma väljakaevamised. Ometi on see kolmest ainus, millel on lubjakivistruktuuri kattev punakast graniidist lõpetamata fassaad – tunnus, mis vihjab arhitektuursete prioriteetide muutumisele omal ajal.
Et kolme püramiidi puhul, mis on seisnud suhteliselt vankumatuna neli tuhat aastat, on oluline neid võimalikult hästi säilitada, siis tuleb kasutada meetodeid, mis neid võimalikult vähe kahjustaks. Viimastel aastatel on ilmunud uusi tehnoloogiaid, mis seda võimaldavad. Just nii tegutsesid ka teadlased ScanPyramids projekti raames. Kairo ülikooli ja Prantsusmaal tegutseva instituudi Heritage Innovation Preservation ühisettevõtmises kasutati kolme skannimistehnoloogia kombinatsiooni, et „näha” Menkaure püramiidi alumist osa katva graniitvoodri taha.
Eritakistuse tomograafia (ERT) puhul saadetakse tahkesse massi elektrivoolu ja mõõdetakse erinevusi materjalide takistuses. Maapinda läbistav radar (GPR) saadab massi raadiolaineid ja registreerib nende peegeldumist erinevatelt materjalidelt. Ultraheliuuring (UT) kasutab sama eesmärgi saavutamiseks helilaineid.
Kõiki kolme tehnikat Menkaure püramiidi sisemuse uurimiseks kasutades avastasid teadlased püramiidi idaküljelt kaks väikest anomaaliat, mis ei käitunud nagu ümbritsev lubjakivimüür.

- Oletatavad tühimikud Menkaure püramiidi kiviplokkide taga.
- Foto: (Helal et al., NDT&E Int., 2025)
Esimene asus umbes 1,4 meetri (4,6 jala) sügavusel graniidi all ja selle mõõtmed olid ligikaudu 1,5 meetrit laiuses ja meeter kõrguses. Teine anomaalia, umbes 1,1 meetri sügavusel graniidi all, oli mõõtmetega 0,9 × 0,7 meetrit. Mõlemad anomaaliad näisid olevat õhutaskud, mitte plokkidevahelised liitekohad.
Seejärel viidi läbi simulatsioone, et teha kindlaks, kas leidudele võiks olla mõni muu seletus. Need välistasid mudelid, mis pakkusid, et signaalid võisid tekkida erinevate füüsikaliste omadustega kiviplokkidest, mis erineksid ümbritsevast materjalist.
„Järeldati, et mõlemad anomaaliad esindavad tõenäoliselt lubjakivimassi sees asuvaid õhutaskuid, mis algavad otse idakülje välimise graniitkatte tagant,” kirjutavad uurijad.
Need õõnsused erinevad oluliselt Khufu püramiidi omadest, millest üks on küllalt suur ja teine hästi struktureeritud. Kahe püramiidi ühine joon on see, et kummagi puhul pole õõnsuste otstarve selge.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuid nagu Helal ja tema kolleegid märgivad, on Menkaure õõnsusi katvate graniitplokkide paigutus väga sarnane püramiidi põhjasissepääsu ümbruse plokkidega. 2019. aastal pakkus sõltumatu uurija Stijn van den Hoven välja, et see võib viidata teisele sissepääsule.
Uurijad ei suutnud kindlaks teha õõnsuste sügavust ja nad teevad ettepaneku uurida neid edasi müüontomograafia meetodil. Igal juhul, ütlevad nad, tuleks anomaaliate olemust egüptoloogide ringkonnis arutada.
Vaarao Menkaure elas aastal 2550 eKr - 2503 eKr. Tema auks püstitatud püramiidi põhja külje laius on 105 meetrit ja püramiidi kõrgus on 65 meetrit.
Teadustöö avaldati ajakirjas NDT & E International.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juba üle viiekümne aasta on arheoloog Zahi Hawass olnud üks juhtivaid arheolooge Egiptuse liivadel. Tema avastuste hulka kuuluvad varem tundmatud kuninglikud hauakambrid, unustatud püramiidid ja ammu hüljatud muistsed linnad. Zahi Hawassi seikluslikud ja murrangulised avastused on andnud talle hüüdnime päriselu Indiana Jones.
Hiina südames avati maailma kõrgeim sild. Selle tekk asub kuristiku põhjast 625 meetri kõrgusel. Sild on tähelepanuväärne insenerisaavutus, sest see on rajatud raskesti ligipääsetavasse piirkonda iseäranis keerulistes tingimustes.
Egüptoloogid, kes ruumid leidsid, olid viimased neli aastat tegelenud hoopis vaarao Sahura (ka Sahure) mälestuseks püstitatud püramiidi restaureerimisega. Kuid koristustööde ja ehitise stabiliseerimise käigus leiti iidse käigu jäljed, mis kinnitasid ammust kahtlust, et püramiidis peavad olema varem teadmata ruumid.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?