Kuidas saab vesi olla hapnikuvaene?
Kalad vajavad tavaliselt palju rohkem hapnikku kui krabid ja ussid, kes tulevad kenasti toime isegi väga väikese hapnikusisaldusega vees.
Vee molekul koosneb ju kahest vesinikuaatomist ja ühest hapniku-aatomist. Kuidas saab siis näiteks järvevesi olla kas hapnikurikas või -vaene?
Seotud lood
Surmavad mürgid, küütlev helendus ja tõhus ujumisoskus. Esmapilgul meenutavad meduusid lihtsaid sültjaid tompe, kuid sellest ei maksa lasta end eksitada. Nad on maakera ühed spetsialiseerunumad loomad, kes suudavad teadlasi jätkuvalt üllatada.
Ühed kõrvetavad kui meduusid. Teistel puudub sooleavaus. Kolmandate lõuad on nii tugevad, et võivad kalu pooleks hammustada. Meresügavustes elab tuhandeid kummalisi usse, kes kuuluvad iseäralikemate loomade hulka kogu Maakeral.
32 sukeldumise käigus Vaikse ookeani Mariaani süvikusse on avastatud tuhandeid uusi liike. Erakordse paiga eluvormidel on täiesti uskumatu ellujäämisstrateegia.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele