• 28.10.25, 15:40

Esimesed inimesed võisid Ameerikasse saabuda meritsi Jaapani kandist

Uus kivitööriistade analüüs pakub tugevat kinnitust teooriale, et Vaikse ookeani Aasia rannikualade elanikud rändasid viimase jääaja vältel mööda rannikut põhja, jõudes lõpuks Ameerikasse ja saades selle esimesteks asukateks. Vastav uuring avaldati teadusajakirjas Science Advances.
Esimesed inimesed võisid Ameerikasse saabuda meritsi Jaapani kandist
  • Foto: Pascal Huot
Teadlased on aastakümneid vaielnud selle üle, millal ja kuidas esimesed inimesed Põhja-Ameerikasse jõudsid. Kindel on, et nad tulid Aasiast, kuna sealt on Ameerikasse inimajaloo vältel alati olnud lühim tee. On kaks oletust - esiteks, et inimesed rändasid Ameerikasse jalgsi umbes 13 000 aastat tagasi, liikudes üle Siberi ja Alaska vahel tollal asunud maismaasilla, mida tuntakse Beringiana; või siis liikusid nad Põhja-Ameerikasse juba märksa varem, kasutades oma algelisi veesõidukeid, millega liiguti Vaikse ookeani rannavetes. Võimalik, et see juhtus juba umbes 20 000 aastat tagasi.
Uues uuringus esitatud arheoloogilised tõendid toetavad varasemat, mööda rannikut liikumise teooriat. Selle järgi liikusid varased meresõitjad järk-järgult Ameerikasse Vaikse ookeani looderannikult, alustades teekonda viimasel jääajal. Nad tulid piirkonnast, kuhu kuulub näiteks Jaapani põhjapoolseim saar Hokkaido.
Geeniuuringud toetavad arvamust

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ka hiljutised geneetilised uuringud toetavad seda teooriat, näidates, et USA ja Kanada põlisrahvad on seotud Ida-Aasia ja Põhja-Euraasia esivanematega.
„See uuring asetab Ameerika esimesed asukad tagasi globaalsesse paleoliitilisse konteksti – mitte eranditena, vaid osana jagatud tehnoloogilisest pärandist,“ ütles Loren Davis, Oregoni riikliku ülikooli antropoloogiaprofessor ja üks uuringu juhtivautoreid „See on paradigmanihe. Esimest korda saame öelda, et Ameerika esimesed asukad kuulusid laiemasse paleoliitikumi maailma – sellesse, mis ühendas Põhja-Ameerikat ja Kirde-Aasiat,“ lisas ta.
Järeldusele tuldi nii, et Davis ja tema kolleegid analüüsisid Põhja-Ameerika arheoloogilisi leide, mis pärinevad ajavahemikust umbes 20 000 kuni 13 500 aastat tagasi. Nad näitasid, et sellele ajastule iseloomulikud kivist odaotsad ilmuvad esmakordselt umbes 20 000 aastat tagasi hoopis teisel pool ookeani - Hokkaido saarel.
  • Foto: oregonstate.edu
Niisuguseid leide nimetatakse arheoloogias labadeks - need on lamedad õhukesed tulekivist tuumiktööriistad, mida võidi pruukida odaotstena. Neist on kilde või laaste välja löödud, et saada vastupidav ja terav relv, mis tähistas suurt edasiminekut jahitehnoloogias. Uuring näitas, et sarnased labad jõudsid ka Ameerikasse, kust leitud tööriistad näitavad suurt sarnasust nii üksteise kui ka Ida-Aasia hilispaleoliitikumi leiukohtadega.
Alaskalt sarnaseid leide pole
Kõiki neid tõendeid kokku võttes järeldavad teadlased, et esimesed inimesed Ameerikas võisid pärineda Hokkaidolt ja jõuda Ameerikasse umbes 20 000 aastat tagasi. Veel enam – kuna Kanada ja Alaska põhjaaladelt pole leitud ühtegi paleoliitilikumist pärit tööriista, järeldavad autorid, et seegi kinnitab, et iidsed aasialased ei jõudnud Ameerikasse jalgsi üle külmunud Beringi maismaasilla, mis avanes viimase jääaja ajal.
Kuna kõik sarnase tehnoloogiaga leiukohad asuvad sellest jääga kaetud alast lõuna pool, järeldavad teadlased, et inimesed reisisid tõenäoliselt järk-järgult meritsi Hokkaidolt Põhja-Ameerikasse, järgides Beringia lõunarannikut. Kindlasti peatusid nad teel mitmes kohas. „ Meie hinnangul kasutasid varased meresõitjad, kes olid hästi kohanenud avamere paadisõiduga, Vaikse ookeani rannikut Ameerikasse jõudmiseks,” kirjutavad autorid.

Seotud lood

Lood
  • 15.09.23, 06:56
Kaali meteoriidi raud võis pronksiajal rännata Šveitsi
Tänapäeva Šveitsi Bieli järve lähistele langes viimasel jääajal Twannbergi raudmeteoriit. Seetõttu asusid Šveitsi teadlased uurima, kas aegade jooksul muuseumidesse kokku toodud muististe seas võib olla mõni meteoriitsest rauast ese. Üks taevakivist nooleots leitigi, aga selle materjal pole pärit Šveitsist, vaid oletatavasti hoopis Saaremaalt.
Lood
  • 12.10.24, 06:52
Eestlaste esivanemate toidulaud võetakse põhjalikult luubi alla
Viie aasta jooksul tehakse 150 matuse­leiule põhjalik analüüs.
Lood
  • 03.06.24, 06:28
Tema ongi tegelik Indiana Jones: intervjuu legendaarse egüptoloogi Zahi Hawassiga
Juba üle viiekümne aasta on arheoloog Zahi Hawass olnud üks juhtivaid arheolooge Egiptuse liivadel. Tema avastuste hulka kuuluvad varem tundmatud kuninglikud hauakambrid, unustatud püramiidid ja ammu hüljatud muistsed linnad. Zahi Hawassi seikluslikud ja murrangulised avastused on andnud talle hüüdnime päriselu Indiana Jones.
Lood
  • 26.01.24, 15:04
Šotimaal restaureeriti üliharuldane Rooma leegionäri käeturvis
Turvis on pärit teisest sajandist pKr. Kui tavaliselt olid need tehtud rauast, siis see on valmistatud messingist ehk vase ja tsingi sulamist - niisuguseid käeturviseid on kogu Rooma impeeriumi aladelt teada ainult kolm. 
  • ST
Sisuturundus
  • 12.09.25, 10:53
Eestlased on avastanud Midea kodumasinad – miks see bränd üha enam populaarsust kogub?
Kiire elutempo juures muutub kodu järjest olulisemaks paigaks, kus saab korraks aeg maha võtta ja puhata. Seetõttu otsivad paljud pered kodumasinaid, mis oleksid usaldusväärsed, säästaksid aega ja looksid kodus mõnusama keskkonna. Just neid vajadusi täidab rahvusvaheline kodumasinate tootja Midea, mis on Eestis viimastel aastatel kiiresti tuntust kogunud.
Tagasi Imeline Teadus esilehele