Jäämuumia kehalt avastati iidsed tipptasemel tätoveeringud
Rahvusvaheline teadlaste meeskond Berni ülikooli teadlase dr Gino Caspari juhtimisel on analüüsinud üle 2000 aasta vanuse Siberist pärit nn jäämuumia tätoveeringuid. Uuringu käigus kasutati kõrglahutusega lähisinfrapunafotograafiat ja tehti kujutiste välja selgitamisel koostööd ka tänapäevase tätoveerijaga. Tulemused näitavad, et tätoveerimine oli eelajalooliste Siberi elanike seas sarnane peen käsitöö nagu tänapäevalgi.
Esimest korda on rahvusvaheline uurimisrühm uurinud üle 2000 aasta vanuse jäämuumia tätoveeringuid, kasutades kõrglahutusega digitaalkujutisi. Muumia pärineb Siberi Pazõrõki kultuurist. See oli rauaaja nomaadide kultuur, mis eksisteeris Altai mägedes, Kasahstanis ja Mongoolias 6.-3. sajandil eKr. Naine, kelle tätoveeringuid nüüd uuriti, oli maetud tänase Venemaa Altai krai aladel igikeltsa, mille külmades ja hapnikuvaestes oludes tema keha mumifitseerus ja sai nn jäämuumiaks. Need tingimused võimaldasid tätoveeritud naha erakordselt head säilimist.
Selle kultuuri muumiate tätoveeringud võimaldavad paremini mõista selle piirkonna rauaaja inimeste kultuuri ja eluviisi. Seni on tätoveeringuid põhjalikult uuritud vähe, sest kõrglahutusega kujutised on pikka aega puudunud. Nüüd on rahvusvaheline uurimisrühm, mida juhivad dr Gino Caspari Berni Ülikoolist ja Saksamaa Max Plancki instituudist, uurinud tätoveeringuid enneolematu detailsusega. Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Antiquity.
Esimene kõrglahutusega 3D-jäämuumia kujutis
„Pazõrõki kultuuri tätoveeringud on arheolooge juba pikka aega paelunud oma keerukate ja elavate kujutistega,“ ütles Gino Caspari, kes töötab Berni ülikooli arheoloogiateaduste instituudis ja Max Plancki geoantropoloogia instituudis Jenas Saksamaal, Berni ülikooli pressiteate vahendusel.
Tätoveeritud naha põhjalikumaks analüüsiks lõi uurimisrühm jäämuumiast kolmemõõtmelise kujutise, kasutades lähisinfrapunadigifotograafiat. Koostöös kaasaegse tätoveerijaga analüüsiti tätoveeringuid üksikasjalikult, ning suudeti kindlaks teha konkreetsed tööriistad ja tehnikad, mida kasutati. Ilmnes, et läbivalt oli kasutatud torketehnikat mitmesuguste tõenäoliselt luust nõeltega. Tätoveeringu värvainena kasutati ilmselt tuhka.
Parema käe pildid olid peenemad
Analüüsid näitasid, et tätoveeringud paremal käsivarrel olid peenemad ja tehniliselt teostuselt keerukamad kui vasakul käsivarrel. See viitab, et töös osalesid erinevad tätoveerijad või siis oli tätoveerija hiljem paremat kätt kaunistades vilunum. Leiud viitavad, et Pazõrõki kultuuri inimeste jaoks ei olnud tätoveerimine pelgalt esteetiline eneseväljendusviis, vaid erialane käsitöö, mis nõudis tehnilisi oskusi, esteetilist tunnetust ja formaalset väljaõpet.
„Uuring avab uusi vaatenurki üksikisiku võimalustele eelajaloolises kehakunstis,“ ütleb Caspari. „Meie töö põhjal ilmneb, et tätoveerimine ei olnud ainult sümboolne ornament, vaid keeruline käsitöö, mis ei jää sugugi alla tänapäevasele tätoveerimiskunstile. Tundus, nagu oleksime esimest korda tõeliselt kohanud inimesi selle kunsti taga – näinud, kuidas nad töötasid, õppisid ja ka eksisid. Kujutised ärkasid justkui ellu.“
Seotud lood
Tänapäeva Šveitsi Bieli järve lähistele langes viimasel jääajal Twannbergi raudmeteoriit. Seetõttu asusid Šveitsi teadlased uurima, kas aegade jooksul muuseumidesse kokku toodud muististe seas võib olla mõni meteoriitsest rauast ese. Üks taevakivist nooleots leitigi, aga selle materjal pole pärit Šveitsist, vaid oletatavasti hoopis Saaremaalt.
Viie aasta jooksul tehakse 150 matuseleiule põhjalik analüüs.
Britid pidid 1912. aastal uhkusest lõhkema, kui üks hobiarheoloog kuulutas, et on leidnud puuduva lüli inimese ja ahvi vahel ehk tõendi Darwini evolutsiooniteooriale. Leiumaterjali hilisemast uurimisest selgus, et jutt Piltdowni mehest oli liiga hea, et olla tõsi.
Lõuna-Inglismaal asuva Bournemouthi ülikooli teadlased on uue uuringu käigus leidnud tõendeid, et rauaaja Suurbritannias pärandati maavaldusi naisliini pidi ning mehed kolisid elama oma naise perre. Arvatavasti on see esimene kord, kui selline süsteem on eelajaloolisest Euroopast tuvastatud.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele