Meteoroloogid mõõtsid tänavusel peol sademeid laulukaare kõrval
Kui räägitakse vihmast või põuast, kerkib tihti küsimus, et miks ei võiks panna sademetemõõtjat mõnda tuntud, konkreetsesse kohta - miks mitte näiteks laulupeo ajal Tallinna Lauluväljakule? Tänavu nii tehtigi.
Keskkonnaagentuur kirjutab pressiteates, et sademete mõõtmise puhul on tegemist täppisteadusega, kus pisimgi detail võib mõõtmistulemusi mõjutada. Seepärast paiknevad Keskkonnaagentuuri automaatsed ilmajaamad (107 tk) reeglina väljaspool tiheasustusalasid.
Eestis katab Keskkonnaagentuuri riiklik hüdrometeoroloogiline seirevõrk kogu maa. Jaamades mõõdetakse erinevaid ilma parameetreid, näiteks õhutemperatuuri, tuule kiirust ja suunda ja õhuniiskust, sh ka sademeid. Praegu mõõdab Keskkonnaagentuur sademeid 69 mõõtepunktis, kuid need jaamad ei asu mitte linnasüdames ega asfalteeritud platsidel, vaid võimalikult looduslähedastes tingimustes (et vastata rahvusvahelistele standarditele).
Linnaolud mõjutavad ilmanäite
Põhjus on selles, et hooned, asfalt ja muud tehislikud pinnad võivad sademete mõõtmist oluliselt mõjutada. Näiteks võib tuul, mis hoonete vahelt läbi liigub, muuta vihma liikumissuunda või kogust ja seeläbi anda moonutatud tulemusi. Samuti võib linnakeskkonnas aurumine olla kiirem või vee kogunemine ebaühtlane.
Sademed on kõige suurema ajalis-ruumilise muutlikkusega ilmanäitaja ning suviste hoovihmadega võivad erinevused piirkonniti olla väga suured.
Selle aasta laulu- ja tantsupeoks paigaldas Keskkonnaagentuur ajutise sademenõu (pildil) Lauluväljakule, et millimeetri täpsusega öelda, palju laulupeol sadas. Mõõtmine algas 5. juuli hommikul kell 9.00 ja lõppes 6. juuli õhtul kell 21.00. Saju koguhulk oli 28 mm. Lauluväljakule lähimad statsionaarsed ilmavaatlusjaamad, kus mõõdetakse sademeid, asuvad Harkus (kaugus Lauluväljakust linnulennult 14 km) ja Kloostrimetsas (kaugus Lauluväljakust linnulennult 5 km), sealsete sademetemõõtjate näidud olid mõlemas seirejaamas 33 mm. Võrdluseks - juulikuu sademete hulga norm on Eestis 82 mm. Lauluväljakul sadas seega 36 tunniga maha 35% (üle kolmandiku) juuli sajunormist.
2004. aastal kallas enamgi
Varasematel tantsu- ja laulupidudel on olnud nii vihmasemaid kui päikesepaistelisemaid ilmasid. Kuigi tänavune laulupidu näis olevat algusest lõpuni sajurohke, olid selleaastasest laulupeost veel sajusemad 1960 ja 2004. a peod. Kõige palavam ilm oli 1891 ja 1950. a. pidudel. Kõigi varasemate üldlaulupidude temperatuure ja sademeteskoore näeb SIIT.
Kuigi seekord kasutati ajutist sadememõõtjat, annab see ilmavaatlejatele mõtteainet, kas võiks tulevikus teha erandi ja kaaluda Lauluväljakule ka püsiva automaatse ilmajaama paigaldamist. Siis saaksi lisaks sademetele mõõta näiteks ka õhutemperatuuri, tuult ja õhuniiskust. Nii oleks Eesti rahvale olulise sündmuse faktiline meteoroloogiline info alati ülitäpne ja kättesaadav ning abiks Keskkonnaagentuuri sünoptikutele asukohapõhise ilmaprognoosi koostamisel.
Sademeid mõõdetakse millimeetrites – 1 millimeeter tähendab, et ühe ruutmeetri kohta on sadanud 1 liiter vihma. Sademete mõõtmisest võib lähemalt lugeda veebiaadressilt Sademed |Keskkonnaagentuur | ILM.
Seotud lood
Ameeriklane Cyrus Field võitles 11 aastat oma unistuse nimel ühendada Euroopa ja Ameerika telegraafikaabliga. Pärast nelja ebaõnnestunud katset tembeldati ta hulluks, kuid viies katse muutis maailma igaveseks.
2023. aasta suvi koosnes Põhjamaades just kui kahest täiesti erinevast poolest. Esmalt ei sadanud tilkagi ja siis uputas. Kui sulle tundub, et pika, ühtlase ilmaga ajavahemikud on ebanormaalsed, siis nii see tõepoolest on – ilm on hakanud tasapisi käest minema. Ses loos selgitame lähemalt.
Aina soojeneva kliimaga Maa võib üle kuumeneda, aga olukord võib kiiresti pöörata ka risti vastupidiseks. Võib juhtuda, et mõni ülivõimas vulkaanipurse paneb elavhõbedasamba kraadiklaasis järsult allapoole liikuma ja tõukab Maa aastatepikkusesse talve. Vähe sellest, kliima soojenemine suurendab vulkaanipursete riski ning muudab ülemaailmse külmašoki tõenäosuse suuremaks.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele