Tehisaru arvutab portree põhjal välja inimese bioloogilise vanuse

FaceAge pole praegu veel netis niisama saadaval ja muud rakendused, mis sama nime kannavad, ei ole käesoleva uurimustööga seotud. Uut algoritmi treeniti tuhandete fotode peal, kirjutab AFP, ja ilmneb, et see hindas näiteks vähktõve põdejad pelgalt pilte uurides bioloogiliselt keskmiselt viis aastat vanemateks kui olid nende terved eakaaslased. Uuringu autorite sõnul võib see aidata arstidel otsustada, milline inimene talub karmimaid ravimeetodeid ja millisele patsiendile sobiks pige leebem lähenemine.

"Me eeldame, et FaceAge võiks toimida biomarkerina vähiravis, et määrata patsiendi bioloogiline vanus ja aidata arstil teha raskeid otsuseid," vahendas AFP uuringu kaasjuhti Raymond Maki, kes on onkoloog USAs Bostonis asuvast Mass Brigham Health'ist, mis Harvardi ülikooliga seotud meditsiiniasutus.

Tehisaru hinnang aitaks teha näiteks otsuseid, kuidas kiiritusravi kasutada, kui näiteks üks patsient on elujõuline 75aastane, ent selgub, et tema bioloogiline vanus on 65, ja teine on nõrk 60aastane, kelle bioloogiline kell on juba 70 ette löönud. Agressiivne kiiritusravi võiks sobida esimesele, kuid kujutada riski teisele. Kuigi on kronoloogiliselt ehk "passi järgi" on esimene teisest kümme aastat vanem ja puhtalt numbri järgi võiks eeldada, et ka väetim, siis see pole alati nii, ja siin võikski algoritmi kiretu hinnang arstil aidata otsuseid langetada. Samamoodi võiks FaceAge`i kasutada nõu saamiseks ka siis, kui on vaja otsustada näiteks südameoperatsioonide, puusaliigese asendamise või eakahoolduse puhul.

Aina suurem hulk tõendeid näitab, et inimesed vananevad erineva kiirusega. Seda tempot mõjutavad geenid, stress, liikumine ja harjumused nagu suitsetamine või alkoholi tarbimine. DNA kahjustusi, mis on elu jooksul tekkinud, saab küll välja selgitada ka kallite geeniuuringute abil, ent FaceAge pakub ülevaadet üksnes odava ja kiire selfi põhjal. Mudelit treeniti 58 851 eeldatavalt terve üle 60aastase inimese portree põhjal. Need pärinesid avalikest andmekogudest. Seejärel katsetati seda 6196 vähihaige peal USA-s ja Hollandis, kasutades fotosid, mis tehti vahetult enne kiiritusravi. Vähipatsiendid nägid FaceAge’i hinnangu järgi keskmiselt bioloogiliselt 4,79 aastat vanemad välja kui oli nende tegelik, kronoloogiline vanus.

Huvitaval kombel hindab FaceAge vananemise märke teisiti kui inimesed. Näiteks hallid juuksed või kiilaspäisus loevad vanuse hindamisel vähem kui väikesed muutused näolihaste toonuses. Uus algoritm on parandanud ka arstide täpsust. Kaheksal arstil paluti vaadata lõppstaadiumis vähipatsientide fotosid ja hinnata, kes neist sureb kuue kuu jooksul. Nende täpsus oli vaevu parem kui juhuslikul arvamisel. Kuid FaceAge’i hinnanguandmeid kaasates paranesid ennustused märgatavalt.

Mudel kinnitas isegi populaarset internetimeemi, hinnates näitleja Paul Ruddi bioloogiliseks vanuseks 43 - ja seda foto põhjal, mis oli tehtud tema 50. eluaastal.

Edasi uuritakse ka seda, kuidas erineva nahavärvi või päritoluga inimeste peal algoritm ühtviisi hästi tööle saada ja kas ja kuidas näiteks meik, ilukirurgia või valgustuse erinevused võivad süsteemi eksitada. On ka eetilisi küsimusi: tehisintellekt, mis suudab selfi põhjal hinnata inimese bioloogilist vanust, võib olla kasulik arstidele, aga ahvatlev ka kindlustusandjatele või tööandjatele riskide hindamisel. Ja veel: teadmine, et su keha on bioloogiliselt vanem kui arvasid, võib motiveerida tegema muutusi tervislikuma elustiili suunas, ent see võib ka ülemäärast ärevust põhjustada. Mõni inimene võib ehk end lõdvakski lasta, kui ilmneb, et ta on tegelikult bioloogiliselt palju noorem ja “paremini säilinud”, kui number passis ütleb.

Teadlased plaanivad avada avaliku FaceAge’i portaali, kuhu inimesed saavad üles laadida oma fotosid ja liituda teadusuuringuga algoritmi täiendavaks valideerimiseks. Kommertsversioonid arstidele võivad samuti hiljem järgneda, kuid alles pärast põhjalikumat testimist.