Miks on sügiseti nii palju ämblikuvõrke?
Kui päevad lühenevad ja temperatuur langeb, on ämblikuvõrke üha rohkem ja need on ka suuremad. Põhjus, miks ämblikud on hilissuvel ja varasügisel eriti aktiivsed ja punuvad suuri võrke, seisneb nende elutsüklis.
Tavalised võrkurlased, nagu ristämblike perekonna liigid, kooruvad kevadel munadest ja kasvavad suvel suureks. Sügiseks on nad täiskasvanud ning peavad enne talve tingimata paarituma ja munema, sest talve saabudes nad surevad. Kuna aega napib, suurenebki sügisel ämblike aktiivsus.
Seotud lood
Sügisel ilmuvad ämblikud elamutesse, ent ära löö neid maha! Ilma nende kaheksajalgsete loomakesteta vallutaksid lihakärbsed ja sääsed meie majad ja aiad. Tulevikus võib ämblike mürk ravida haigeid, nende võrguniit aga muuta sõdurite särgid kuulikindlaks.
Punahirved möirgavad peaasjalikult sügiseti, aga miks nad seda teevad ja miks just siis?
Hilissuvi ja sügise algus on ämblike kõrghooaeg. Just siis võib neid kõige enam kodudes kohata. Paljud neist väljuvad peidupaikadest, et endale kaaslast otsida. Siin on viis müüti nende sageli vääriti mõistetud lülijalgsete kohta.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele