Murrangulise projekti käigus on sajad teadlased uurinud aju suuri, seni veel põhjalikult tundmata osi ning ilmsiks on tulnud nii mõnigi üllatav tõsiasi. Need uued teadmised võivad peagi kergemaks teha miljonite inimeste elu.
Selgub, et inimese keha sisaldab tuhandeid teadlastele tundmatuid rakutüüpe. Uute meetoditega on kindlaks tehtud, et meie teadmistes inimkeha kohta haigutavad vägevad lüngad. Neid lünki on nüüd täitmas ülemaailmne teadusprojekt: üle tuhande teadlase kaardistavad meie elundeid ja loovad rakuatlast. Selle töö käigus tehtavad avastused võivad aidata jõuda nii vähi kui ka tsüstilise fibroosi ravini.
Kuidas võiks laps teadmisi omandada kõige paremini? See küsimus on eksperte vaevanud aastaid, kuid nüüd on teadlased sadat miljardit närvirakku uurinud ning kaardistanud õppimise teekonna ajus. Avastus näitab, et võib-olla oleme oma laste õpetamisele lähenenud sootuks vale nurga alt.
Aju on imeliselt paindlik organ, mis erineb inimeseti väga palju. Selle närvirakkude võrgustik on igal inimesel ainulaadne, ent sellegipoolest järgib aju areng kindlat seaduspära. Teadusuuring näitab, kuidas aju ühendused elu jooksul arenevad. Inimelu lõpus sarnaneb aju elu alguses olevaga.
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.